Quarta, Abril 24, 2024
Total visitors: 766366

MS-MAPPF Halo Sensibilizasaun Moras Raiva Ba Komunidade Iha Área Frontera

Published: Abril 24, 2024
Ministériu Saúde (MS) servisu hamutuk ho Ministériu Agrikultura, Pekuaria, Peskas, Florestas...

Postu Saúde Suku Bahalarauin Iha Viqueque La Iha Médiku Jerál

Published: Abril 24, 2024
Koordenadór Postu Saúde iha Suku Bahalarawauin, Postu Administrativu Viqueque, Munisipio Viqueque, Abilio...

Presu Kafé Iha Merkadu Tun Komunidade Kuda Fali Vanila

Published: Abril 16, 2024
Reprezentante Prezidenti Autoridade Munisípiu (PAM) Ainaro, Sekretáriu Administrasaun Munisípiu,...

PM Gusmao: Timor-Leste Sei Sai Membru ASEAN Iha Tempu Badak

Published: Abril 12, 2024
Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hateten iha tempu badak, 2025, Timor-Leste sei sai...

Japaun Apoia $600,000 Ba Redusaun Risku Dezastre Iha Munisípiu

Published: Abril 05, 2024
Governu Japaun, liuhusi embaixada iha Timor-Leste, apoiu ho $600,000 ba ajénsia International...

IKS-PTL-PSHT Iha Komitmentu Buka Tuir Membru Ne’ebé Envolve Iha Konfrontu

Published: Abril 03, 2024
Grup Artes Marsiais Ikatan Keluarga Silat Putra Timor-Leste (IKS-PTL) no Persaudaraan Setia Hati...

Professor Damien Kingsbury
Diretor, Sentru Sidadania,
Dezenvolvimentu no Direitus
Humanus
Fakuldade Artes no Edukasaun
Universidade Deakin, Melbourne, Australia

Jose Ramos-Horta nia desizaun atu suporta Paritidu Demkoratico (PD) durante eleisaun parlamentar iha implikasaun rua ba politika iha Timor-Leste. Primeiru no obviu mak nia efeitu mak sei sai faktor determinante ida eleisaun parlamentar no liu liu nivel susessu PD sei hetan. Segundu maibe la dun obviu mak implikasaun ba segunda ronda eleisaun presidensial, hafoin nia lakon ho nia kandidatura.

Hanoin katak karik votus ka kandidatu prezidensiais sei traduz mos, mais ou menus, ba votos parlamentares, bazeia ba suporta ba Ramos Horta, ho nia 18 pursentu aumenta tan 17 pursentu hosi PD bele espera atu hetan 35 pursentu votos no mos hosi data primeira ronda presidensial, sei halo nia sai nudar Timor-Leste nia partidu bo’ot liu nomos assume pozisaun atu forma maioria koligasaun iha parlamentu.

Difikuldade mak maske partidus balun bele sik nia votos hosi eleisaun prezidensial ba eleisaun parlamentar iha eleisaun 2007, PD la bele. Rezultado ba PD nia kandidato Fernando ‘Lasama’ de Araujo ho nia 19 pursentu votus iha korrida presidensial iha 2007 tun ba 11.3 pursentu durante vota parlamentar. Iha perguntas boot ida kona ba PD bele ka la’e nafatin kaer votos 17 pursentu ne’ebe hetan iha 2012 durante eleisaun parlamentar no mos bele ka la’e Ramos Horta hetan nafatin persentajem tanba nia la os kandidatu.

Karik votus ne’e la konsegue hetan entaun PD sei sai nafatin parseiru junior durante aliansa parlamentar ruma, ka, bele karik la tama iha aliansa ruma, maibe ida ne’e difisil. Maibe karik nia konsegue nafatin kaer votu PD bele sai partidu dominante.

Perguntas ida tan mak ne’e, atu hetan nia suporta, karik Ramos-Horta hakarak foti pozisaun Primeiru Ministru. Tuir Timor-Leste nia sistema, ministros bele hetan kargo bele la os hosi parlamentu laran, no mos sira ne’ebe nomeia hosi laran bele troka hosi sira ne’ebe iha lista eleitoral.

Lassama mos bele karik hakarak hetan pozisaun Primeru Ministru ba nia rasik, karik aumenta Ramos Horta ba PD halo esisti plularidade liu iha parlamentu laran. Ida ne’e mos husik opsaun loke ba Ramos Horta atu fila ba nia pozisaun uluk 2002-2006 nudar Ministro Negocios Estrangeiros ne’ebe nia halao ho susessu. Bele mos Ramos Horta kontente ona ho nia servisu to’o ohin loron ba Timor-Leste, 38 anos, no desidi atu sai hosi moris ofisial.

Perguntas mak ne’e, karik 18 pursentu votos ne’ebe Ramos Horta hetan iha primeira ronda ba automaticamente ba PD, ka la’e, maske iha suporta hosi Ramos Horta rasik. Lolos katak votos barak nia simu tanba nia atu kandidata ba pozisaun prezidente. Maibe tanba nia la tuir eleisaun parlamentar no mos tamba lealdade partidaria sei aas, la bele hatete ho serteza katak nia votos sei ba automatikamentu hotu ba PD.

Maibe Ramos Horta nia suporta ba PD fo ba partidu ne’e ho nia baze estudantil xanse forte liu atu bele hetan rezultadu diak liu tan iha eleisaun parlamentar no loke dala ba partidu, no ba Lassama, ba eleisaun iha futuru.
Interessante mos katak Ramos Horta neutral kona ba issu se-se mak atu troka nian nudar prezidente. Ho ida ne’e nia rekuza atu suporta kandidatu ida ka seluk durante segunda ronda eleisaun presidensial.

Maibe tanba nia suporta PD ba eleisaun parlamenta karik Ramos Horta mos hatoo nia nia indikasaun kaman katak nia suporta se-se deit mak PD desidi atu suporta nudar kandidato. To’o agora Lassama seidauk indika PD atu suporta FRETILIN nia Lu-Olo ka Xanana Gusmao suporta ba Taur Matan Ruak. Lu-Olo hetan 28 pursentu votus no karik konsistente ho 2007 sei refleta iha FRETLIN nia votu iha eleisaun parlamentar. Ruak hetan 25 pursentu ne’ebe bele aloka ba CNRT.

Maske dala ruma iha diferensa okazional, PD halao moris poilitka durante tinan lima liu ba nudar parseiru Gusmao nia CNRT, no Lassama hetan pozisaun Prezidente Parlamentar ho suporta hosi CNRT nia fundador no ikus fali Primeiru Ministru Xanana Gusmao. Sira nain rua bele dehan iha aliansa besik no Lassama sei presiza insentivu boot atu bele ses hosi aliansa bo’ot ne’e.

Karik Lassama sai neutral – maske karik neutralidade superfisial deit – PD nia suporta barak bele hein katak sei ba Ruak tanba partidu nia antipatia hasoru FRETILIN. Karik nia suporta Ruak, entaun suporta kompletu ona no mos ho suporta Ramos Horta ba PD ho potensial atu kria governu CNRT-PD. Maske nune’e, governu ne’e mos sei nafatin koko atu hetan tan suporta estra palamentar hosi partidus seluk kik atu aumenta nia todan hasoru oposizuan lidera hosi FRETILIN.

Maibe karik Lassama sai ka haketak hosi nia passado politiku no suporta Lu-Olo, ita bele hein katak voto prezidensial sei fahe iha klaran los. Votu fahe iha klaran sei favorese Lu-Olo, ne’ebe konsegue ona hetan suporta hosi partidu balun kik no bele mos dudu nia hetan votos liu 50 pursentu.

Karik ida ne’e mak perguntas, Ramos Horta nia suporta ba ne’ebe los. Karik Ramos Horta la fo nia preferensial politika ba rezultadu parlamentar karik nia votus sei fahe mos ba rua no fahe entre kandidatus rua.

Aumenta tan ho PD nia apoiantes nia antipatia hasoru FRETILIN, ida ne’e sei rezulta karik iha Ruak hetan votus barak tan no hakbesik tan Lu-Olo nia 3 pursentu vantajen no bele mos hetan liu. Karik Lassama la suporta kanditu ida ka seluk no Ramos Horat nia apoiantes tuir, entaun ida ne’e momentu desizivu ne’ebe determina se-se mak hetan kadeira prezidente. Ruak bele hetan maioria votos la os ba-FRETILIN no manan eleisaun, ka votos la os ba FRETILIN hosi primeira ronda fahe  no ida ne’e halo halai presidensial bele monu ba kandidadtu ida ka ida seluk.

Halo nusa mak partidus politikus mos tuir isu prezidensial mos sei sai nudar indikador kona ba oinsa eleisaun parlamentar no mos aliansas ne’ebe sei tuir sei halao.