Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Presu Kafé Iha Merkadu Tun Komunidade Kuda Fali Vanila

Published: Abril 16, 2024
Reprezentante Prezidenti Autoridade Munisípiu (PAM) Ainaro, Sekretáriu Administrasaun Munisípiu,...

PM Gusmao: Timor-Leste Sei Sai Membru ASEAN Iha Tempu Badak

Published: Abril 12, 2024
Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hateten iha tempu badak, 2025, Timor-Leste sei sai...

Japaun Apoia $600,000 Ba Redusaun Risku Dezastre Iha Munisípiu

Published: Abril 05, 2024
Governu Japaun, liuhusi embaixada iha Timor-Leste, apoiu ho $600,000 ba ajénsia International...

IKS-PTL-PSHT Iha Komitmentu Buka Tuir Membru Ne’ebé Envolve Iha Konfrontu

Published: Abril 03, 2024
Grup Artes Marsiais Ikatan Keluarga Silat Putra Timor-Leste (IKS-PTL) no Persaudaraan Setia Hati...

Partisipasaun Feto Iha Lideransa Suku tinan 2023 Tun Ba 4%

Published: Março 23, 2024
Dadus ne’ebé fó-sai husi Fundasaun Alola (FA) indika katak partisipasaun feto iha lideransa suku...

Pasiente HIV-SIDA Na’in 449 La Tuir Tratamentu Saúde Antiretrovial

Published: Março 22, 2024
Tékniku Superior Planu no Monitorizasaun husi Instituto Nasional Combate HIV-SIDA (INCSIDA, IP),...

Komunidade kestiona maka’as kona ba produtu local hanesan Be’e Moos Timor nian ne’ebe governu la promove iha eventu bo’ot hanesan  ximeira Comunidade Paises da Lingua Portugues CPLP, ne’ebe hala’o foin dadaun ne’e.

Komunidade Almerio Afonso hateten durante ne’e governu uja deit produtu husi rai liur nian iha eventu importante ruma ne’ebe estadu organiza.

“Ita nia bo’ot Sekretariu Estadu Filipe Nino Pereira dehan tenke hadomi ita nia produtu local liu-liu bee moos, maibe bainhira iha ximeira CPLP iha ita bo’ot nia oin bee aqua produsaun husi Indonezia nian,” Komunidade Afonso kritika.

Iha parte seluk, nain husi Fabrika Bee Moos Gotta, Nilton Telmo Gusmão dos Santos, hateten durante ne’e instituisaun governu nian balun mak utilize ona produsaun bee mos ne’ebe iha.

“Ami sente orgulhu kuandu iha eventu ruma ne’ebe estadu organiza, uja ami nia produtu local,” nia hateten.

Tuir nia, ho sira nia produsaun bee moos ne’ebe iha bele ona responde ba nesesidade merkadu rai laran, tanba bee moos Gotta rasik produs dois mil to’o tres mil botir/oras inklui mos produsaun bee moos seluk. 

Nia mos husu ba komunidade tomak atu hatoman an uja produsaun rai laran nian, maske la fasil atu muda ema nia abitua.

“Presiza tempu atu muda ema nia mentalidade no introdus produtu ne’ebe iha ba merkadu, atu sosiedade sira bele simu produtu ida ne’e,” nia dehan. 

Entretantu Sekretariu Estadu Industria Koperativa (SEIK), Filipe Nino Pereira, hateten nia parte haruka ona karta ba iha instituisaun governu nian atu utilize produsaun bee moos  (bee mor, TL water, Gotta no H2O) husi rai laran nian. 

“Atu iha atividade enkontru, seminar, wokshop sira bele utilize ita nia produtus bee hemu iha rai laran ne’e,” SE Nino hateten. 

Nia hateten, produsaun bee moos sira ne’e iha kualidade, tanba antes distribui ba iha merkaduria halo teste internal liu husi laboratorium nasional Ministerio Saude no hetan mos sertifikadu kualidade husi nasaun seluk hanesan Indonesia, Singapura inklui mos Organizasaun Saude Mundial (OSM) nian. 

“Kualidade ne’e garantidu, maibe ita nia konsumidores iha ne’e abitua konsumu bee husi produtu estrangeirus, atu sosa produtu iha rai laran ne’e sira seidauk iha konfiansa,” nia dehan.

Maske nune’e, nia dehan, governu nafatin halo promosaun ba produtu rai laran, liu –liu bee moos nian liu husi seminario nasional, wokshop inkui mos sosializasaun ba iha baze, nune’e bele hetan konfiansa husi konsumidores baibain no governante sira.