Sexta, Maio 03, 2024
Total visitors: 766366

UNICEF: Problema Infranstrutura Difikulta Servisu Tratamentu Saúde

Published: Maio 01, 2024
Reprezentante The United Nations International Children’s Emergency Fund (UNICEF), Bilal Aurang...

PNTL: Membru Tránzitu Halo Kobransa Ilegál Aplika Sansaun Disiplinár

Published: Maio 01, 2024
Xefe Departamentu Tránzitu Seguransa Rodaviaria Nasional, Superientendente Asistente Luis da Costa dehan...

ME Tenke Sériu Rezolve Problema Kartera Eskolár

Published: Maio 01, 2024
Diretor Ensino Básico Central 123 Manleuana, iha kapital Dili, Feliciano Domingos Tilman dehan,...

Stigma No Diskriminasaun Hasoru Pasiente HIV Husi Pesoal Saúde No Família Rasik

Published: Abril 26, 2024
Diretora Ezekutiva Organizasaun Strela+, Ines Lopes, rekoñese stigma no deskriminasaun ba pasiente HIV-SIDA...

MS-MAPPF Halo Sensibilizasaun Moras Raiva Ba Komunidade Iha Área Frontera

Published: Abril 24, 2024
Ministériu Saúde (MS) servisu hamutuk ho Ministériu Agrikultura, Pekuaria, Peskas, Florestas...

Postu Saúde Suku Bahalarauin Iha Viqueque La Iha Médiku Jerál

Published: Abril 24, 2024
Koordenadór Postu Saúde iha Suku Bahalarawauin, Postu Administrativu Viqueque, Munisipio Viqueque, Abilio...

Ministerio Solidaridade Sosial hahu inisia proposta de lei kona ba kontributu seguransa sosial ba trabalhodores iha Timor-Leste.

 

Prezidente Komisan F Parlamentar (saude, edukasaun, kultura, veteranus no igualidade jeneru,) Virgilio Hornai esplika, kontiudu lei ne’e atu obrigadu instituisaun ou orgaun governu inklui kompania privadu sira tenke halo akordu ho trabalhadores hodi kua sira nia salariu husi sinku ou seis pursentu ba seguransa sosial.

“Obrigasaun estadu nian atu halo seguransa sosial, ita lakohi ita nia empregador  sira hetan dezastre durante oras servisu nian, maibe nia seguransa de vida laiha,” nia hateten.

Iha mos vantagen seluk husi lei ne’e mak , nia dehan, lei ne’e bele garantia mos kada trabalhador ou funsionariu sira wainhira reforma. “Sira bele utiliza osan sira ne’e,” nia dehan.

Nia hateten, trabalhador hotu-hotu sei benefisia husi lei ne’e, tanba fo garantia ba vida ba aban bainrua nian bainhira reforma.

Esbosu lei ne’e rasik, nia dehan,agora daduan iha ona Komisaun F Parlamentar e komisaun konsege halo ona diskusaun ho membrus husi instituisaun F-FDTL, PNTL, Komisaun Funsaun Publika, organizasaun internasional sira no SEPFOPE.

“Halo melhoramentu ba lei ne’e, atu nune’e trabalhador sira servisu iha serteza ida nia laran,” nia dehan.

Nia hateten, bainhira lei ne’e aprova, sei halo fali dekretu lei hodi kria instituisaun ida atu kontrola inklui jere osan hirak ne’e. 

Iha parte seluk Diretor Asosiasaun Direitus Humanus (HAK), Manuel Monteiro, hateten lei ne’e importante tebes ba funsionariu ou trabalhador sira, wainhira hetan reforma labele depende (ekonomikamente) ba estadu.

“Agora ita depende 100%  ba estadu, e lei ne’e iha hodi garante ita nia futuru, ita labele depende demais ba estadu,” nia hateten.

Maibe, nia dehan governu tenke kria sistema ne’ebe diak, hodi asegura ema nia osan labele lakon.

Iha parte seluk Membru Parlamentu Brigida Correia, hateten lei ne’e diak maibe antes atu implementa tenke hasa’e uluk salariu minimu.

“Nune’e bele koa pursentu husi sira nia salariu ne’ebe iha,” nia sujere.