Sexta, Maio 03, 2024
Total visitors: 766366

Rede Soru Nain Husu Governu Kria Lei Kontrola China Faan Tais

Published: Maio 03, 2024
Rede Soru Nain tais nian husu governu kria lei hodi kontrola negosiante China sira ne’ebé mak faan...

APTL Husu MS Prepara Kondisaun Iha Sentru Saúde Molok Koloka Pesoal Saúde

Published: Maio 03, 2024
Prezidente Asosiasaun Partera Timor-Leste (APTL), Dra. Lidia Gomes husu ba Ministério da Saúde...

SEPS Apoiu Emerjénsia Ba Populasaun Hetan Evikasaun Iha Tipu 5

Published: Maio 03, 2024
Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl (SEPS) konsegue halo ona apoiu emerjénsia ba populasaun afetadu...

Pesoal Saude Iha Munisipiu Ermera La Sufisiente Atu Dezloka Ba Postu Saude Sira

Published: Maio 03, 2024
Diretór Servisu Saúde Autoridade Munisipio Ermera, Antonio de Dedeus Fatima hateten, iha munisípiu Ermera...

TL: Taxa Mortalidade Inan Aas Kompara Ho Nasaun Seluk Iha Sudeste Aziátiku

Published: Maio 03, 2024
Vise-Ministru ba Fortalesimentu Instituisional Saúde, José dos Reis Magno, hateten taxa...

UNICEF: Problema Infranstrutura Difikulta Servisu Tratamentu Saúde

Published: Maio 01, 2024
Reprezentante The United Nations International Children’s Emergency Fund (UNICEF), Bilal Aurang...

Diretora Regional OMS iha Regiaun Sudeste Aziatiku, Dr Poonam Khetrapal Singh hateten iha buat tolu maka Timor –Leste atinji ona iha seitor saude hafoin ukun aan, hanesan redusaun numeru mortalidade labarik, eleminasaun malaria no dezenvolvimentu infrastrutura saude nian.

Iha intervista eksluzivu ho The Dili Weekly iha edifisiu WHO, Kaikoli, Dili, Dr. Singh hateten maske numeru mortalidade labarik tuun, maibe mortalidade inan sai hanesan dezafiu bo’ot ida ba Timor-Leste.

"Relasaun servisu entre parteira no dotor sira sei menus e ita sei haree liu ida ne'e,” nia hateten.

"Komunidade sira mos laba iha fasilidades saude no ida ne'e mak hamosu mortalidade inan nian."

Bazea ba dadus Demographic Health Survey 2010, hatudu katak husi inan nain 1,000 ne’ebe hahoris, nain neen (6) mate kada tinan ou (557/100,000), maibe numeru ida ne’e konsege redus ona ba iha 252/100,000 mak mate kada tinan, dadus Ministerio Saude 2015. 

Alende ne’e, nia dehan iha mos area seluk ne’ebe Timor –Leste atinji mak hanesan eleminasaun moras malaria no lepra. 

Hanesan nasaun foun, nia hateten Timor –Leste iha atinjimentu lubuk ida, la’os deit ba elemina moras maibe konsege re-estabelese infra-estruktura liu –liu fasilidades saude iha rai laran. 

Kona ba obstaklu ne’ebe Timor-Leste hasoru iha setor saude, mak nia dehan ema barak seidauk asesu ba fasilidade saude no inan barak la ba partus iha fasilidade saude tanba distansia uma ne’ebe do’ok. 

“Obstaklu bo’ot maka asesu ba fasilidade saude no menus rekursu humanus atu atende populasaun sira,” nia hateten. 

Maske nune’e, nia dehan agora dadaun governu esforsu hela fo kapasitasaun ba rekursu humanus no aranja ekipamentus atu haforsa servisus asistensia saude ba komunidade sira. 

OMS durante ne’e, nia hateten fo apoiu tekniku ba Ministerio Saude (MS) liu –liu hasa’e kapasidade rekursu humanus no ajuda dezenvolve obligasaun, normas ne’ebe governu presiza uza ba implementasaun programas. 

“ Agora ami foka ba iha areas balun ne’ebe ami bolu “flash area”, area hirak ne’e mak moras hada’et (malaria, dengue, TB) ne’e sai prioridade ba ami atu haree,” nia dehan. 

Nune’e mos, nia dehan moras abandonado sira (yaws) ne’ebe eziste iha Timor –Leste no Indonesia, “ita hakarak elemina moras ida ne’e iha Timor -Leste iha tinan 2020,” nia hateten.

Alende ne’e, nia dehan OMS mos sei fo atensaun maka’as ba iha moras la hada’et sira (diabetes, cardiovascular no seluk tan), tanba oho ema barak ona. 

Nia hateten, OMS no Ministeriu Saude mos servisu hamutuk hodi rezolve rezistensia anti-microbial no vaksinasaun.

"Ne'e akontese tanba uza aimoruk anti-microbial arbiru no sein reseita husi dotor sira," nia hateten.

Iha parte seluk Ministra Saude Maria do Ceo Sarmento Pina da Costa, hateten kooperasaun entre Ministerio Saude no WHO hahu desde Timor –Leste ukun aan, tanba iha 2000 Timor –Leste sai ona membru estado ba asosiasaun organizasaun saude mundial. 

Nia dehan, durante ne’e organizasaun saude mundial fo ona apoiu tekniku ba MS liu –liu kapasitasaun rekursu humanus.  

“Sira fo apoiu intermus kapasitasaun, asesoria no advokasia ba ministerio saude,” nia hateten. 

Alende ne’e, nia dehan OMS mos apoia fundus ba Ministerio Saude hodi implementa programa saude balun iha komunidades. 

“Ezemplu bo’ot mak fahe aimoruk lumbringa ba komunidades ne’e hetan apoiu fundus husi organizasaun saude mundial,” nia dehan.