Quarta, Abril 24, 2024
Total visitors: 766366

MS-MAPPF Halo Sensibilizasaun Moras Raiva Ba Komunidade Iha Área Frontera

Published: Abril 24, 2024
Ministériu Saúde (MS) servisu hamutuk ho Ministériu Agrikultura, Pekuaria, Peskas, Florestas...

Postu Saúde Suku Bahalarauin Iha Viqueque La Iha Médiku Jerál

Published: Abril 24, 2024
Koordenadór Postu Saúde iha Suku Bahalarawauin, Postu Administrativu Viqueque, Munisipio Viqueque, Abilio...

Presu Kafé Iha Merkadu Tun Komunidade Kuda Fali Vanila

Published: Abril 16, 2024
Reprezentante Prezidenti Autoridade Munisípiu (PAM) Ainaro, Sekretáriu Administrasaun Munisípiu,...

PM Gusmao: Timor-Leste Sei Sai Membru ASEAN Iha Tempu Badak

Published: Abril 12, 2024
Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hateten iha tempu badak, 2025, Timor-Leste sei sai...

Japaun Apoia $600,000 Ba Redusaun Risku Dezastre Iha Munisípiu

Published: Abril 05, 2024
Governu Japaun, liuhusi embaixada iha Timor-Leste, apoiu ho $600,000 ba ajénsia International...

IKS-PTL-PSHT Iha Komitmentu Buka Tuir Membru Ne’ebé Envolve Iha Konfrontu

Published: Abril 03, 2024
Grup Artes Marsiais Ikatan Keluarga Silat Putra Timor-Leste (IKS-PTL) no Persaudaraan Setia Hati...

Diretora Regional OMS iha Regiaun Sudeste Aziatiku, Dr Poonam Khetrapal Singh hateten iha buat tolu maka Timor –Leste atinji ona iha seitor saude hafoin ukun aan, hanesan redusaun numeru mortalidade labarik, eleminasaun malaria no dezenvolvimentu infrastrutura saude nian.

Iha intervista eksluzivu ho The Dili Weekly iha edifisiu WHO, Kaikoli, Dili, Dr. Singh hateten maske numeru mortalidade labarik tuun, maibe mortalidade inan sai hanesan dezafiu bo’ot ida ba Timor-Leste.

"Relasaun servisu entre parteira no dotor sira sei menus e ita sei haree liu ida ne'e,” nia hateten.

"Komunidade sira mos laba iha fasilidades saude no ida ne'e mak hamosu mortalidade inan nian."

Bazea ba dadus Demographic Health Survey 2010, hatudu katak husi inan nain 1,000 ne’ebe hahoris, nain neen (6) mate kada tinan ou (557/100,000), maibe numeru ida ne’e konsege redus ona ba iha 252/100,000 mak mate kada tinan, dadus Ministerio Saude 2015. 

Alende ne’e, nia dehan iha mos area seluk ne’ebe Timor –Leste atinji mak hanesan eleminasaun moras malaria no lepra. 

Hanesan nasaun foun, nia hateten Timor –Leste iha atinjimentu lubuk ida, la’os deit ba elemina moras maibe konsege re-estabelese infra-estruktura liu –liu fasilidades saude iha rai laran. 

Kona ba obstaklu ne’ebe Timor-Leste hasoru iha setor saude, mak nia dehan ema barak seidauk asesu ba fasilidade saude no inan barak la ba partus iha fasilidade saude tanba distansia uma ne’ebe do’ok. 

“Obstaklu bo’ot maka asesu ba fasilidade saude no menus rekursu humanus atu atende populasaun sira,” nia hateten. 

Maske nune’e, nia dehan agora dadaun governu esforsu hela fo kapasitasaun ba rekursu humanus no aranja ekipamentus atu haforsa servisus asistensia saude ba komunidade sira. 

OMS durante ne’e, nia hateten fo apoiu tekniku ba Ministerio Saude (MS) liu –liu hasa’e kapasidade rekursu humanus no ajuda dezenvolve obligasaun, normas ne’ebe governu presiza uza ba implementasaun programas. 

“ Agora ami foka ba iha areas balun ne’ebe ami bolu “flash area”, area hirak ne’e mak moras hada’et (malaria, dengue, TB) ne’e sai prioridade ba ami atu haree,” nia dehan. 

Nune’e mos, nia dehan moras abandonado sira (yaws) ne’ebe eziste iha Timor –Leste no Indonesia, “ita hakarak elemina moras ida ne’e iha Timor -Leste iha tinan 2020,” nia hateten.

Alende ne’e, nia dehan OMS mos sei fo atensaun maka’as ba iha moras la hada’et sira (diabetes, cardiovascular no seluk tan), tanba oho ema barak ona. 

Nia hateten, OMS no Ministeriu Saude mos servisu hamutuk hodi rezolve rezistensia anti-microbial no vaksinasaun.

"Ne'e akontese tanba uza aimoruk anti-microbial arbiru no sein reseita husi dotor sira," nia hateten.

Iha parte seluk Ministra Saude Maria do Ceo Sarmento Pina da Costa, hateten kooperasaun entre Ministerio Saude no WHO hahu desde Timor –Leste ukun aan, tanba iha 2000 Timor –Leste sai ona membru estado ba asosiasaun organizasaun saude mundial. 

Nia dehan, durante ne’e organizasaun saude mundial fo ona apoiu tekniku ba MS liu –liu kapasitasaun rekursu humanus.  

“Sira fo apoiu intermus kapasitasaun, asesoria no advokasia ba ministerio saude,” nia hateten. 

Alende ne’e, nia dehan OMS mos apoia fundus ba Ministerio Saude hodi implementa programa saude balun iha komunidades. 

“Ezemplu bo’ot mak fahe aimoruk lumbringa ba komunidades ne’e hetan apoiu fundus husi organizasaun saude mundial,” nia dehan.