- Publika iha: 21 Julho 2016
Membru Parlamentu Manuel Castro, dezafia servisu konsultan ne’ebe ladun seriu wainhira halo estudu viabilidade iha baze.
Tanba tuir nia, estrada iha Tibar antes halo, konsultan sira ba halo uluk estudu viabilidade, maibe wainhira implementa projetu iha fatin balun akontese rai halai, entaun ida ne’e fo impaktu ba estrada ne’e.
“Lolos kuandu iha estudu ne’e sira hetan rai halai, labele halo estrada iha ne’eba,” nia kestiona.
La’os deit iha Tibar, maibe nia dehan iha mos fatin balun e lolos ne’e responsabilidade governu nian atu toma atensaun.
Tanba, tuir nia estudu viabilidade ne’ebe mak kada konsultan halo determina mos kualidade estradas.
“Estudu tenke klean, tanba osan sira ne’ebe uza hodi halo estradas ne’e mai husi osan imprestimu, tenke uza ho didiak,” nia sujere.
Hatan ba kestaun ne’e Ministru Obras Publiku, Transportes e Komunikasaun (MOPTK), Gastao Sousa, rekonese no sei halo mudansas ne’ebe diak liu iha future.
Tanba tuir nia, governu mos detekta failansu balun, hanesan estrada husi Tibar mai iha Aero Portu Comoro, Dili, iha estimative husi dezenhu hatudu sei hasai gastus $22 miloens, maibe kompania ne’ebe mak rekomenda husi ADB mai ho $2 miloens deit, ne’e hamosu konfuzaun.
“Tanba saida mak ida ne’e akontese?, sera que konsultan ne’ebe mak halo dezenhu ne’e mak la los ou tanba kompania ne’e atu manan tender, nune’e hatun preso,” nia preokupa.
Realidade ne’e hatudu, katak governu tenke estuda fila fali rezultadu estudu viabilidade ne’ebe kada konsultan halo ona antes foti desizaun.
Mesmu hanesan ne’e, nia promote iha future governu sei kria sistema ne’ebe diak hodi hadia kestaun sira ne’e.