La kleur tan Timor-Leste iha ona Lei Media no Autoridade Reguladora Komunikasaun, ida ne’e hanesan kestaun tempu duke ketaun deontolojika atu debate. Maibe tamba sa mak ita presija lei media ida, ou tanba saida mak lei ne’e sai prioridade ba governu ida ne’e?

Antes ne’e, iha ona esbosu lei media rua mak hato’o husi primeiru governu, maibe la pasa iha Parlamentu Nasional, so iha governu ida ne’e mak Lei Media  iha Parlamentu no haruka ba Prezidente Republika Demokratika Timor-Leste, Taur Matan Ruak atu promulga.

Prezidente la promulga lei ne’e; nia haruka ba Tribunal Rekursu atu haree karik artigu balun iha lei ne’e viola konstituisaun. No de faktu artigu balun inkonstitusional duni.

Dala ida tan esbosu Lei Media refere agora dadaun iha hela Komisaun A Parlamentu Nasional hodi haree didiak tan molok haruka fali ba Prezidente Republika atu promulga.

Durante iha debate ikus ne’ebe hau rasik mos hola parte, iha III Enkontru Plataforma kona ba Entidade Regula Komunikasaun Sosial iha rai laran no Nasaun Lingua Portuguesa (PER), ne’ebe hala’o iha Dili iha 29 Setembru-3 Outubru 2014, Membru Komisaun A Parlamentar, hateten lei media ne’e kria atu proteje jornalista sira iha Timor-Leste.

Maibe ne’e signifika saida? Saida no husi se mak jornalista sira iha Timor-Leste presiza atu proteje? Hanesan ema hotu-hotu iha Timor-Leste sujere katak servisu jornalismu no jornalista presiza proteje... maibe proteje hosi sira nia a’an rasik karik.

Nudar media profesional ida, ida ne’e sai hanesan preokupasaun bo’ot wainhira politikus no membru parlamentu sira hateten sira halo esbosu lei media atu proteje jornalista sira hafoin hala’o konsultasaun ekstensivu ho reprejentante media nian. Hau hatene klaru katak konsultasaun ida ne’e tuir los bele  halo diak liu tan iha momentu neeba.

Durante tinan sanolu resin lima liu ba, iha insidenti oituan deit mak jurnalista sira sai hanesan tarjetu. Iha tinan 15 liu ba nia laran iha deite insidente rua ka tolu ne’ebe jornalistas hetan  problema ho autoridades tanba reportajen sala.

Media forte ona no espresaun hanoin no imprensa livre no ida nee mak ita nia realidade. Ita hotu hatene jornaista sira se tamba sira hetan validasaun hosi sira nia maluk no hosi komunidade no servisu jornalismu ne’ebe sira halo ba organiszasaun media ne’ebe sira servisu ba.

Iha The Dili Weekly ami fo lisensa ba ami nia reporter sira, reporter laos ema hotu, maibe sira ne’ebe halo reportazen no hakerek notisia. Ida  ne’e hanesan prosesu internal ida ne’ebe lao ona no  la iha insidenti ruma desde kuaze tinan hitu liu ba ami hahu. Ami nunka persija lisensa formal ou entidade ida ne’ebe hetan finanseiru husi governu atu dehan se mak bele sai reporter ho ami.

Hare ba klasifikasaun Internasional ne’ebe Freedom House and Reporters Without Borders fo sai, media Timor-Leste hetan Liberdade ne’ebe partial, no tur iha numeru 90 hosi 179 kona-ba Freedom of Press Index iha mundu tomak. Ita nia nasaun diak liu kompara ho maioria Nasaun Lingua Portuguesa sira seluk.

Timor-Leste iha media ne’ebe livre liu iha regiaun Asia tomak. Hanesan media ita orgulho no presiza selebra, la’os deit media maibe Timor oan tomak.

Maibe ida ne’e antes de lei media pasa iha Parlamentu Nasional no molok esbosu ne’ebe hanesan hetan kondenasaun husi mundu internasional husi ema individual, Amnesty International, husi ativista ba direitus humanus no mos husi Federasaun Internasioal ba Jornalista. Artigu kondenasaun ba lei media Timor-Leste ne’e publika mos iha the Economist no Time Magazine.

Maibe maske mundu nafatin akompanha kona ba ameasas ruma husi esbosu lei media foun ne’e ba liberdade imprensa no espresaun iha Timor-Leste, ema hotu iha rai laran, inklui mos politikus sira no membru Parlamentu Nasional, e mos media sira hanesan la rona ho atensaun kona ba kritikas hirak ne’e.

Timor-Leste dadauk ne’e hetan kritika hosi organization ne’ebe iha tinan 20 liu ba ita servisu hamutuk atu kondena atrosidade ne’ebe mak halo hasoru Timor oan durante okupasaun Indonesia. Hau lembra fila fali wainhira hau hakerek relatoriu aksaun urgenti hodi haruka ba Amnestia Internasional nudar ativista foin sae ida.  No agora ami taka ona tilun ba saida mak sira hateten atu ami kuidadu an.

Iha seminariu hanesan ne’ebe hau tuir nudar ekipa orador, hau mesak mak koalia hasoru esbosu lei media iha Timor-Leste, iha reprezenta Regulador Media Nasaun Lingua Portugesa oin. Maibe admira liu, reprezentante media nain rua seluk hosi Fundasaun Fundus ba Media Timor-Leste (FFMTL), nomos hosi Asosiasaun Jornalista Timor Oan (AJTL) mak rekonese no suporta lei media ne’e.

Hau seidauk komprende tanba sa mak iha Timor-Leste reprezentante no ema profesional media (exetu ami balun deit) hakarak los lei media atu regula sira  no sira nia servisu.

Tuir los media tenke dehan “Ami lakohi lei media”; ida ne’e mak posisaun media nian. Ida ne’e posisaun natural, tanba se media hakarak sai independent sira tenke livre. E posizaun governu nian mak koko atu regula Liberdade Espresaun, klaru pozisaun media mak koko no garantia katak Liberdade Espresaun ne’e lei la regula ka media bele regula-rasik. Sira ne’e posisaun universal.

Media la presija apoia governu atu hapasa lei media. Karik governu hakarak halo pasa lei media, governu buka deit maneira atu halo, no ba kazu ida ne’e, lei refere besik atu pasa. Ida ne’e signifika Liberdade espresaun no imprensa ne’ebe ita hotu hatene no sente durante tinan sanolu resin lima liu ba karik sei la iha ona.

Karik hau sala, tanba laiha buat ida ne’ebe absoluta iha moris ne’e, maibe kuandu iha ligasaun ba Liberdade Imprensa no Liberdade Espresaun, hau prefere rekonese katak hau sala duke ikus fali mak provas mosu katak hau los. Se mak hatene karik iha tempu badak hau labele dehan  ou hakerek tan saida mak hau hanoin.

Kazu ne’e klaru tebes  hanesan koalia baibain “If it not broken don’t fix it” (karik la a'at hadia pra saida). Ita nia Liberdade Espresaun no Liberdade Media la a'at, los duni ita nia media presija mellhoramentu seriu no sai profesional diak liu tan, maibe razaun ne’e la justifika mosu lei media ida. Profesionaliza media sei atinji kapas liu tan liu husi edukasaun ne’ebe diak no hadia ambiente media inklui Liberdade Assessu ba Informasaun duke liu hosi lei media ida. Lei media ne’e sei la garantia katak media livre ou profesional liu, maibe ida ne’e hanesan atu regula no kontrola media nia lian.

Hau la hatene karik ita sei iha tempu atu halo buat ruma kona ba ida ne’e, tanba prosesu sira iha Timor-Leste hein bebeik halao iha tempus ikus deit. No wainhira konsultasaun iha minutu ikus halao, ema importante barak mak la marka prezensa, no desizaun, hanesan lei media, passa no la iha opozisaun.

Situasaun ne’e halo konfuzaun tebes, maibe Timor-Leste mos hanesan nasaun ida ne’ebe buat ne’ebe dala ruma ita senti imposivel dala ruma sai posivel.