Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Governu liu husi Ministerio da Saude haruka tan bolseiru 29 ba kontinua estudu espesialidade no mestrado nian ba area importante sira iha nasaun Cuba, nune’e fila mai bele dezenvolve diak liu tan sistema atendimentu saude espesializada ba povu Timor-Leste.

Governu haruka tan bolseirus 29 hodi ba hasai kursu iha area espesializada no mestradu nian iha nasaun Cuba.

Mediku sira ne’e ba hasai kursu iha area espesializada hanesan bioestatistica, cardiologia, ginecologia y obstetrician, imagenologia, medisina intensive y emergensia, nefrologia, oncologia, endocrinologia, neurologia no mestradu kona ba farmaceopidemologia nian.
Ministru da Saude Dr. Rui Maria de Araujo hateten tinan hira ikus ne’e governu esforsu hela atu halo investimentu ba iha rekursu humanu liu –liu espesializasaun ba area saude nian, tanba numeru espesialista Timor oan sei menus.
Nia dehan, vaga espesializasaun ne’ebe governu loke nesesario tebes tanba area sira ne’e seidauk iha mediku espesialista.
“Ita bo’ot sira ohin haree espesializasaun, sira ne’e iha relasaun ho moras barak ne’ebe oras ne’e dadaun ita tenke halo transferensia ba rai liur hodi halo tratamentu, ne’ebe estado tenke gasta osan bo’ot,” nia hateten, iha serimonia despedida ho bolseiru sira.
Nia hateten, tinan ida ne’e Ministerio da Saude haruka ona pasiente kuaze 300 resin ba halo tratamentu iha rai liur, tanba Timor –Leste sei menus espesialista no ekipamentus halo diagnostika no tratamentu ba moras sira ne’e.
Nia dehan, tinan hira oin mai ministerio sei tau tan orsamentu iha Fundu Dezenvolvimentu Capital Humanu (FDCH), atu haruka tan medikus sira hasai kursu espesializada atu fo asistensia espesializada no supporta faculdade medisina iha rai laran.
Alende ne’e, nia dehan governu mos haree hela orsamentu hodi hadia kondisaun infra-estrukturas no kompleta ekipamentus atu bele fasilita servisu espesialista sira nian iha futuru.
Nia informa, governu iha planu atu habarak espesialista baziku sira hodi bele haforsa servisu atendimentu saude iha sentru saude sira iha teritorio tomak.
“Hau hein katak sira kapasita aan didiak atu fila mai Timor, la’os deit sai espesialista ne’ebe kualidade, maibe iha sensibilidade ba ema seluk nia moras no pronto iha kualker tempu atu fo asistensia ba ita nia povu,” nia esperansa.
Nia mos, husu ba bolseiru sira labele aprende deit siensia, maibe uza oportunidade ne’e aprende mos valor importante sira ne’ebe sistema medisina cuba hanorin atu bele implementa fali iha Timor –Leste liu –liu akademiku sira.
Entretantu, reprezentante bolseiru Gejarina Eugenio Gomes hato’o agradesementu profunda ba governu Timor –Leste liu –liu ministerio ne’ebe fo ona oportunidade ba sira atu kontinua estudu no husu nafatin apoiu moral no finansiamentu hodi bele konklui estudu.
“Ami konsente, katak vida estudante ne’e kompleksu tebes no nakonu ho dezafiu no obstaklu, maibe ami re-afirma ami nia komitmentu iha ne’e, katak ami sei estuda maka’as no didika an tomak,” nia promete.
Nia kompromete, katak sei kumpri dever hotu hanesan estudante liu –liu disiplina, promove valor kultura Timor nian iha nasaun Cuba.
Iha parte seluk, Sekretario Ezekutivu Fundu Dezenvolvimentu Capital Humanu (FDCH), Ismenio Martins da Silva hateten ba estudu deit sira apoiu $100 mil resin ba kada estudante to’o remata estudu, la inklui kustu vida no viagen sira.
Nia dehan, tinan ida ne’e sira haruka deit bolseiru hamutuk 50 liu –liu iha area sira ne’ebe importante hanesan saude, edukasaun no finansas tanba sei halo hela analiza ba iha nesesidade rekursu humanu ne’ebe Timor –Leste presiza.
Nia informa, total orsamentu ba programa bolsu estudu tinan ida ne’e (2017) hamutuk $27,2 miloens ba total estudantes nain 50 ne’ebe halao estudu iha Indonesia no nasaun seluk.*
Caption : Komandante Jeral PNTL, Julio Hornai husu ba polisia no forsa defeza sira atu prepara aan hodi mantein seguransa iha rai laran.