Dezenvolmentu Distritu Oe-Cusse en jeral hetan progresu diak
Hakerek nain: Camilio Elo

Hafoin tinan sanulu Timor-leste ukun aan prosesu dezenvolvementu komesa la’o, liu-liu iha Distritu Oe-Cusse dezenvolvementu en jeral hetan progresu diak.
Administrador Distritu Oé-Cusse, Jose Tanesib Anunu hateten total projeitu ne’ebe mak durante ne’e hala’o iha distritu ne’e mak hanesan Pakote Referendum (PR), Projeitu Desentralizadu Dezenvolvementu (PDD), Projeitu Dezenvolvementu Lokal (PDL) no PDID, inklui doadores internasional hamutuk 391 ne’ebe halo dezenvolvementu iha area agrikultura, seguransa ekonomia, infraestrutura, edukasaun, no saude.
“Ita nia dezenvolmentu la’o diak, pozitivu tebes maske iha lamentasaun barak husi komunidade katak projeitu balun la iha kualidade ne’e ita konsideira no bolu atensaun ba kompania sira ne’ebe kaer obra ne’e, e kompania lubuk ida mak hetan lista negra,” hateten Administrador Anunu, (10/05), bainhira halo enkontru ho sosiedade sivil, igreja, xefe departementus, diretores inklui lider komunitaria kona ba progresu dezenvolvementu iha Oe-Cusse.
Iha sorin seluk Reprezentante Sosidade Sivil Distritu Oé-Cusse, Armindo dos Santos dos Reis sujere ba governu lokal, tenke identifika lolos kompania ne’ebe maka iha kapisadade, nune’e bele garantia kualidade ba obras ne’ebe sira halo.
‘”Hau pesoal kontente tebes ho rezultadu husi governo ida ne’e, desde 2008 to’o 2012 konsege halo projeitu barak hanesan Administrador dehan sai ona ,se tinan-tinan maka governo sentral aloka projeitu mai ita nia distritu lakleur ita nia rai iha dezenvolvidu ona,” reprezentante Reis dehan.
Sujestaun hanesan hato’o husi Reprezentante ONG local ATCAE, Domingos Ati atu fihir didiak kompania sira ne’ebe iha duni kapasidade hodi kaer projeitu iha future.
“Fihir kompania sira ne’ebé kapasidade finansiamentu nato’on maka manan tender, halo dezenvolvementu lais,” Ati husu.