Quinta, Março 28, 2024
Total visitors: 766366

Profesional saude iha Ospital Nasional Guido Valadares (HNGV) sujere ba Ministerio Saude atu fahe informasaun ba komunidade sira kona ba utilizasaun sistema digitalizasaun iha fasilidade saude, tanba komunidade barak seidauk iha konesementu ba sistema ida ne’e.

Mediku Espesialista Fuan Andre Monteiro hateten sistema saude dijital iha vantajen bo’ot barak maske seidauk implementa iha nia totalidade.

Xefe Departamentu Sala Banku Urgensia HNGV, Nilton do Carmo da Silva hateten sira utilize ona sistema ida ne’e hodi fo konsulta ba iha pasiente sira liu –liu iha sala urgensia, maibe obstaklu ne’ebe iha mak falta kontribuisaun husi paseinte sira.
Sistema ne’e iha vantagen no dezvantagen,nia hateten vantagen mak redus kustu ba iha material ATK hanesan surat tahan, lapizeira, enkuantu dezvantagen mak rede internet ne’ebe iha dala ruma tarde, entaun presiza pasensia atu hatama dadus sira ne’e.
“Buat ne’ebe akontese iha ne’e ita nia komunidade sira seidauk komprende sistema ida ne’e tanba iha sistema ita tenke hatama dadus ida –ida, maibe ita nia komunidade sira laiha pasensia atu hein,” nia hateten iha servisu fatin Bidau, Dili.
Nia dehan, ho prosesu ne’ebe nei-neik professional saude sira sempre sai vitima tanba sira rona liafuan ne’ebe ladun diak husi komunidades, ne’ebe bele afeita ba sira nia sentimentu nudar ema.
Maibe, nia konsidera liafuan hirak ne’ebe mai husi komunidade la’os hirus, maibe tanba komunidade sira seidauk komprende didiak lala’ok sistema ida ne’e.
Nia hateten, sistema ida ne’e foun tanba sei hanesan prosesu ida atu ema hotu inklui professional saude sira toman ho sistema ida ne’e iha futuru mai hodi hadai servisu prestasaun saude diak liu tan.
Iha dia 28 fulan Julho, governu liu husi Primeiru Ministru sessante Dr Rui Maria de Araujo halo lansamentu ba sistema registu saude (digitalizasaun) iha ospital nasional, nune’e professional saude sira bele utilize sistema ne’e fo konsulta ba pasiente sira.
Entretantu, Mediku espesialista fuan Andre Monteiro hateten sistema ida ne’e iha vantagen bo’ot tebes, maibe foin implementa iha departamentu balun deit barak mak seidauk hanesan laboratorium, farmasia seidauk.
Nia dehan, iha klinika cardiologia utilize ona sistema ida ne’e, maibe seidauk la’o ho diak tanba foun no sei hasoru obstaklu oi-oin.
“Hau laiha dadus ne’ebe klaru kona ba pasiente ho moras fuan, tanba estatus mediku pasiente balun lakon bainhira sei utilize manual, maibe pasiente kurasaun barak,” nia hateten.
Iha parte seluk, Xefe Suku Comoro Eurico da Costa de Jesus hateten komunidade sira hatene Timor liu –liu setor saude utilize ona sistema digitalizasaun tanba hasai iha media komunikasaun sira hanesan radio, jornal no TV, maibe kona ba lala’ok sistema ne’e komunidade laiha konesementu.
Nia hateten, seidauk bele fo komentario kona ba observasaun ba utilizasaun sistema ida ne’e no partisipasaun komunidade nian, tanba sira rasik seidauk komprende diak sistema ida ne’e.
“Governu tenke halo sosializasaun ba iha sistema foun sira ne’ebe iha, nune’e komunidades bele partisipa intermus asesu ba iha informasaun no tratamentu,”nia hateten.
Tanba ne’e, nia husu orgaun kompetente sira liu –liu ekipa tekniku sira atu halo sosializasaun ba lideransa local no komunidade sira kona ba sistema foun ida ne’e atu sira bele partisipa diak liu tan.
Nia informa, mos katak sira iha kooperasaun servisu ne’ebe diak tebes ho Ministerio Saude liu –liu saude munisipio kona ba implementasaun programa prevensaun ba moras sira hanesan Tubercolouse, dengue no seluk tan.