Sexta, Março 29, 2024
Total visitors: 766366

Dadus estatistika Minis-terio Saude hatudu, katak husi total kazu HIV 642 ne’ebe identifika husi tinan 2003 – 2016 barak liu husi grupo idade tinan 25-45 ka 60%.

Populasaun grupo idade tinan 25 to’o 45 pursentu 60 mak afetadu HIV iha Timor-Leste.

Sekretario Ezekutivu Komi-saun Nasional Kombate HIV/SIDA Timor –Leste, Daniel Marçal hateten virus ida ne’e afeta ona kuaze grupo idade hotu hahu husi labarik to’o ema bo’ot, maibe barak liu mak idade 25-45 ho 60% no 15-24 ne’ebe ho 28%.
Nia hateten, idade sira ne’e bele dehan kaben nain ou la’e tanba ema barak mos ho idade 25 seidauk kaben.
“Hau husu ita labele preokupa ba dadus, maibe ita preokupa ba ita nia hahalok sira ne’ebe ladiak, ida ne’e mak importante atu moras ne’e labele aumenta bei-beik,” nia sujere, hafoin halo sosializasaun iha suku Manleuana, Dili.
Iha okaziaun ne’e, nia mos husu deskulpa ba kaben nain sira ne’ebe sente la satisfas ho informasaun sira iha media kona ba 60% kaben nain hetan moras HIV, ne’e sala intrepretasaun deit.
Nia informa, komisaun ho apoia orgaun komunikasaun social sira halo progresu bo’ot iha edukassaun prevensaun HIV/SIDA iha Timor –Leste, tanba konsege konsensializa komunidade hodi komprende kona ba lala’ok moras ida ne’e.
“Numeru sa’e, tanba ema barak mak ba teste ran, iha tempu sira liu ba kazu la sa’e tanba ema barak moe no tauk ba halo teste tanba ne’e ida ne’e hanesan progresu,” nia hatutan.
Nia hatutan, kazu ne’ebe relata barak liu sei iha faze HIV ne’ebe governu liu –liu Ministerio Saude bele halo intervensaun medikamentus atu ajuda afeitadu sira moris ho tempu naruk.
Iha parte seluk, Xefe Suku Manleuana Jacob Ximenes Soares apresia ho servisu komisaun nian ne’ebe sai tama suku sira hodi fahe informasaun kona ba lala’ok no prevensaun ba moras ida ne’e atu komunidade sira komprende.
Nia dehan, tinan hirak liu ba sira rona duni moras ida ne’e liu husi televizaun, maibe ladun komprende ho diak, maibe ho prezensa komisaun nian iha komunidade sira nia let bele esplika diak no klean liu tan kona ba moras ida ne’e ba komunidade sira.
“Agora ne’e buat ida osan ne’e mak halo ema balun halo tuir sira nia hakarak deit, maibe la prekupa kona ba risku sira no familia,” nia hateten.
Nia dehan, hanesan lideransa sira nia papel halo kooperasaun ho organizasaun relevante sira atu nafatin fahe informasaun sira ne’e hodi ajuda foinsa’e sira no ema hotu hado’ok an husi riskus sira ne’ebe perigu ba sira nia saude.
Nia preokupa, ohin loron joven barak mak la hetan akompaniamentu diak husi sira nia familia entau sira halo buat hotu tuir sira nia hakarak ne’ebe bele diak ba sira nia futuru nune’e mos bele estraga sira nia futuru.