Governu liu husi Ministerio Agrikultura e Peskas (MAP) iha planu atu loke hikas importasaun na’an manu no manu husi Indonesia mai Timor –Leste.

Governu Timor-Leste loke hikas importasaun na’an manu husi Indonezia hafoin halo estudu avaliasaun no rezultadu hatudu laiha risku bainhira konsumu.

Ministru Estanislau da Silva hateten sira nia ekipa halo ona estudu avaliasaun ba kompania produtu na’an manu iha Indonesia no rezultado hatudu laiha risku, maibe presiza aprezenta ba Konselho Ministru hodi deside.
Nia hateten, iha tinan 2004 governu hasai deklarasaun ida atu hapara importasaun na’an manu no manu husi nasaun Indonesia tanba mosu gripe manu (flu burung), maibe agora situasaun iha ona melhoramentu.
Nia hatutan, governu deside halo avaliasaun iha Indonesia tanba besik no sira mos iha fabrika na’an manu ne’ebe iha kualidade tuir kriteria internasional.
“Ita nia tekniku sira ba halo avaliasaun katak laiha risku, maibe ami sei halo diskusaun no lori ba konselho ministru atu deklara loke fali dalan ba importasaun na’an manu husi Indonesia atu ita bele haan na’an manu ne’ebe fresku,” nia hateten iha edifisio MAP Comoro, Dili.
“Tanba na’an manu ne’ebe mai husi Brazil lori fulan ida resin to’o iha ne’e iha duvidas barak ne’e duni ita hare oinsa atu minimize no halo ita nia popualsaun hetan asesu ba naan manu ne’ebe fresku.”
Nia dehan, kompania fabrika na’an manu ne’ebe sira halo avaliasaun ne’e iha kualidade diak tanba kompania ne’e halo importasaun ba iha nasaun dezenvolvidus sira hanesan Japaun, Malaysia, Singapur no seluk tan.
Nia hateten, governu sei asegura servisu kontrolu iha pontu entrada sira atu na’an sira ne’ebe tama mai tenke livre husi virus flu burung.
Entretantu, Ministru Saude Rui Maria de Araujo hateten prespetiva saude nian importante tenke iha garantia katak produtu ne’ebe tama mai iha Timor –Leste labele sai fali fonte atu hada’et moras ba ema.
“Ministerio Saude sei konsulta ho organizasaun Mundial Saude iha Timor –Leste no Indonesia atu fo sira nia opiniaun teknika molok desizaun ne’e atu foti,” nia hateten
Nia dehan, microbios ne’ebe iha na’an manu sira ne’e mak virus flu burung tanba ne’e importante atu Ministerio Agrikultura tenke asegura na’an sira ne’ebe importa mai ne’e livre husi virus ne’e.