Sexta, Março 29, 2024
Total visitors: 766366

Vitima atan seksual (Jugun Ianfu) Timor –Leste ho matabeen husu ba governu Japaun atu rekonese aktu violasaun direitus humanus ne’ebe komete husi militar Japaun iha II Guerra Mundial (1942-1945) iha Timor –Leste.

Vitima atan seksual (Jugun Ianfu) Timor –Leste ho matabeen husu ba governu Japaun atu rekonese aktu violasaun direitus humanus ne’ebe komete husi militar Japaun iha II Guerra Mundial (1942-1945) iha Timor –Leste.

Vitima Ines Magalhaes Gomes hateten nia vitima duni ba violasaun seksual ne’ebe komete husi militar Japaun iha okupasaun Japaun nian iha Timor –Leste, tanba atu salva familia e laiha opsaun seluk.
Nia dehan, esperiensia ne’ebe moruk tebes iha sira nia moris no seidauk iha rekonesementu husi governu Japaun hanesan okupante.
Maske nune’e, vitima sira nafatin ejiji nafatin ba governu Japaun tenke rekonese sira ne’ebe sai vitima ba sira nia okupasaun iha Timor –Leste.Tenke rekonese sira nia hahalok ne’ebe halo ba sira durante okupasaun.
“Japaun husik hela terus mai ami, to’o agora seidauk rekonese sira nia sala, ami hakarak hatene bainhira mak Japaun sira bele rekonese tanba ami nia idade ba dadaun ona destino to’o ami mate ona,” nia husu ho mataben nakonu iha Aula Asosiasaun Direitu Humanu Farol, Dili.
Nia konta, bainhira okupasaun Japaun sei idade minoridade, maibe sira tenke servi militar Japaun sira tanba laiha opsaun seluk alende mate.
Entretantu, reprezentante familia vitima Silvina da Costa Freitas husu governu Timor –Leste atu dignifika sobrevivente okupasaun Japaun hanesan mos sira okupasaun Indonesia nian, tanba sira hotu luta ba rai ida ne’e.
“Ami nia preokupasaun, tanba sa veteranus sira fulan –fulan hetan pensaun, depois vitima okupasaun militar Japaun liu –liu atan seksual laiha, ida ne’e mak ami duvida hela,” nia kestiona.
Nia rekonese, governu Japaun ajuda ona buat barak ba dezenvolvimentu Timor –Leste nian, maibe la signifika ignora pekadu ne’ebe sira nia militar halo iha tempu passadu tanba sobrevivente sira nia dignidade seidauk dignifika liu husi rekonesementu.
Iha parte seluk, peskizador Asosiasaun Direitus Humanus (HAK), Jose Luis Oliveira apresia ho korajen no komitmentu vitima no familia sira nian luta ba justisa, tanba la fasil ba sira atu hateten sai lia los ba nivel international.
“Lia los ne’e moruk no ita tolan deit la koko transforma sai diak, entaun ita nia sosiedade mos la garantia bele iha justisa,” nia hateten.
Nia mos, apresia ba HAK ne’ebe foti asuntu ida ne’e sai hanesan programa prioridade hodi halo advokasia nafatin to’o vitima sira hetan rekonesementu.
Nia husu, ba organizasaun sosiedade sivil sira atu kontinua luta ba justisa to’o hetan justisa ne’ebe justu ba sobrevivente sira, labele uza sai hanesan projetu deit.