Universidade privado balun kontinua mantein fo semester tolu iha tinan ida ba estudante sira, maske governu liu husi Ministerio Edukasaun fo ona xamada atensaun hodi hapara tiha sistema ida ne’e.

Sei iha universidade privadu balun kontinua fo semester tolu iha tinan ida, maske governu husu ona atu hapara sistema ne’e.

Iha tinan hirak liu ba mosu protestu husi estudantes, sosiedade sivil no eis Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão kona ba sistema ida ne’e, tanba graduadu sira ladun iha kualidade.
Vise Ministru Edukasaun, Abel da Costa Ximenes hateten ministeriu fo ona xamada ba universidade sira atu hadia situasaun ida ne’e, fo semester II tinan ida ba estudante sira hodi asegura nia kualidade.
“Hau husu media atu ajuda detekta to’ok instituisaun ne’ebe sei implementa ida ne’e, tanba agora ami la hetan informasaun kona ba ida ne’e,” nia husu, iha salaun Ministerio Solidaridade Sosial (MSS), Dili.
Nia hatete, ministerio laiha kompetensia atu halo intervensaun direitamenteba universidade privados nia vida moris, maibe bele supervisiona, monitoriza no avalia rezultado, entaun nafatin fo hanoin atu hadia kualidade de ensino ne’ebe ema hotu preokupa.
“Kualidade ne’e ezijensia ema hotu nian, la’os miniterio mesak tanba ne’e fila fali ba instituisaun sira liu –liu reitor, vise reitor, dekano, dosente sira hamutuk ho fundasaun atu melhora kualidade ensino,” nia hateten.
Entretantu Reitor Dili Institute of Tecnology (DIT), Manuel Vong rekonese, katak sira nia institutu implementa semester III tinan ida tanba sistema ida ne’e universidade sira iha nasaun seluk uza.
Nia hatete, iha kada semester presiza aula durante oras 1500 to’o 1800, se multiplika ba iha oras servisu nian, entaun loron ida tenke servisu durante oras 8, semana ida oras 40 enkuantu fulan hat iha oras liu rihun tolu, ne’e hatudu katak sei iha oras rezerva liu rihun ida mak uza la ho efetivu.
“Tanba ne’e DIT uza fulan hat tempu ensino kada semester, efetivu e obriga duni estudante sira atu estuda extra, nune’e mos profesores tanba ita uza ona oras servisu,” nia hateten.
Nia hatete, DIT adopta sistema European Credit Transfer System (ECTS), tanba sira iha esperiensia pesoal ne’ebe estuda iha Portugal ne’ebe implementa sistema ne’e tulun tebes estudante sira atu servisu ho efetivu no ativu.
Nia dehan, hanorin to’o fulan 6 to’o tinan ida mak estudantes la hatene nafatin, ne’e bele deskonfia metodu hanorin mak ladiak ga estudante mak laiha komitmentu.
“Ba ami, importante liu mak ita nia output kualidade, hau forma ema ida fulan hat bele sai ema ne’ebe kompetente kuandu hau hanorin tuir oras ou padraun ne’ebe iha,” nia hateten.
Iha parte seluk, Sekretario Nasional Timor –Leste Coalition for Education (TLCE), Jose de Jesus husu governu atu foti medidas ba kestaun ida ne’e hodi asegura kualidade do ensino.
“Semester tolu tinan ida, ne’e laiha kualidade, ne’e ita temi deit oportunidade eskola mak ne’e ona,” nia preokupa.
Nia sujere, ba Ministerio Edukasaun atu tau regras ne’ebe rigorozu ba universidade privado hotu hodi mantein tinan ida semester II deit.
Nia mos, husu ministerio atu kria kalendario ida ba ensino superior sira hanesan ensino sekundario sira tanba universidade balun to’o fulan Abril ona mos sei simu estudante foun.