Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Asosiasaun Saude Publika ba Timor (ASPT) servisu hamutuk ho Organizasau Mundial Saude (OMS) organiza seminario sientifiku hodi fahe informasaun ba membrus no estudantes saude publiku kona ba moras rematik fuan inklui impaktu tobacco ba saude.

Asosiasaun Saude Publika fahe informasaun kona ba moras rematik fuan ba estudantes universitariu sira.

Partisipante iha seminar ne’e, mak estudante faculdade saude publiku husi Universidade da Paz (UNPAZ), Universidade Dili (UNDIL) no estudantes emfarmagen sira husi Universidade Oriental Timor –Lorosa’e (UNITAL), Institutu Superior Cristal, membrus asosiasaun inklui dosente sira.
Iha oportunidade ne’e partisipante sira rona esplikasaun kona ba moras rematik rua ho kauza principal, prevensaun no tratamentu husi mediku espesialista moras fuan ba labarik husi Australia, nune’e mos rona informasaun impaktu tobacco ba saude husi psikiatria.
Prezidente ASPT, Carlito Freitas hateten topiku ne’e interesante tebes ba partisipantes liu –liu estudante saude publiku sira atu hatene klean hodi bele habelar fali ba iha komunidade sira iha area rural.
Nia hateten, sira foti isu (moras rematik fuan) tanba moras ida ne’e agora registu maka’as iha ospital nasional, maioria afeita labarik no foinsa’e sira.
Nia dehan, estatistika Ministerio Saude nian kona ba transferensia moras kada tinan moras fuan sai primeiru lugar tuir moras rins ne’ebe barak kauza ba mortalidade.
“Bazeia ba estatistika ne’ebe registu iha ospital nasional, ami haree katak presiza tebes foti topiku ida ne’e sai hanesan isu ida importante atu habelar,” nia hateten, iha salaun auditorium UNDIL Balide, Dili.
Nia hateten, informasaun kona ba moras fuan importante tebes ba komunidade sira tanba ikus-ikus ne’e ema hetan atakasaun fuan mate derepente, maibe sosiedade konsidera ema seluk tau aimoruk aat (fekit).
Nia informa, seidauk iha dadus nasional ida kona ba moras fuan iha Timor –Leste, maibe iha estatistika sira kliniku nian moras ida ne’e komesa registu maka’as no kauza ba mortalidade aas.
Kona ba kontrola tobacco, nia dehan ASPT sei sai parseiru ministerio nian hodi halo sosializasaun informasaun ba iha eskola, komunidade sira kona ba impaktu tobacco ba iha saude tanba fasil tebes ema atu asesu tobacco iha rai laran.
“Ami la baruk atu koalia fila –fila kona ba oinsa atu kontrola no redusaun konsumu tobacco,” nia hatutan.
Entretantu, Dosente Emelita Belo Soares agradese ba iha asosiasaun ne’ebe foti inisiativa ida ne’e fahe ona informasaun sira ne’e hodi haklean konesementu estudante sira nian ba moras rematik fuan.
Nia dehan, durante ne’e rona kona ba moras fuan, maibe la detailu liu –liu tipu moras fuan sira hanesan rematik fuan ho nia kauza sira tanba ne’e oportunidade ne’e diak tebes atu aprende no rona informasaun sira ne’e hodi hariku konesementu.
“Ho informasaun sira ne’ebe hau rona ohin hau bele habelar fali ba iha hau nia familia, estudantes no komunidade,” nia hateten.
Nia sujere, atu atividade seminar sientifiku sira hanesan ne’e tenke halo beibeik ho topiku seluk atu bele fahe mos informasaun no esperiensia ba iha estudante sira kona ba situasaun saude iha rai laran.
Moras rematik fuan, mak tipu moras fuan kronika ida liu –liu fuan hetan estragus husi bacteria streptococcal ne’ebe ikus mai bele kauza ba iha fuan la funsiona.
Enkuantu, Doutor espesialista Josh Francis hateten moras rematik fuan ne’e kauza husi bacteria ida naran Streptococcal ne’ebe moris iha ema nia kakorok no kulit, kuandu la halo tratamentu bele tama to’o iha fuan hodi estraga fuan.
Nia dehan, moras ida ne’e barak akontese iha nasaun sira ne’ebe kiak liu –liu afeita barak ba labarik no foinsa’e sira no moras ida ne’e bele prevene liu husi hahalok saudavel (higiene) no mantein ambiente uma laran mos livre husi bacteria.
“Hau triste tebes bainhira hau mai iha ne’e (Timor) haree labarik balun idade hanesan hau nia oan sira mate, hau triste tanba sira idade hanesan hau nia oan, Timor ho hau nia rain besik, maibe sira labele hetan atendimentu ne’ebe diak hanesan,” nia hateten.
Nia hateten, oras ne’e dadaun servisu hela ho ospital nasional hodi hadia no dezenvolve kualidade atendimentu saude ba labarik sira iha ospital.
Iha parte seluk Reprezentante OMS, dotor Rajesh Pandav hateten maske seidauk iha peskiza maibe dadus estudu balun hatudu moras rematik fuan sai ona problema bo’ot iha Timor.
Nia rekonese, ba futuru presiza halo survey nasional ida kona ba problema moras fuan iha Timor –Leste hodi hatene numeru lolos atu bele halo asaun prevensaun.
“Importante ita atu fo atensaun ba issu moras rematik fuan, ho nune’e ita bele foti asaun ba prevensaun iha Timor –Leste,” nia hateten
Nia dehan, atu redus prevalensia ida ne’e presiza halo prevensaun liu husi edukasaun promosaun saude, identifikasaun sedu no tratamentu ne’ebe apropriadu.