Sábado, Abril 20, 2024
Total visitors: 766366

Sekretario Jeral Fundu Dezenvolvimentu Capital Humanu (FDCH), Ismenio da Silva hateten governu kontinua halo investimentu ba iha rekursu humanu, liu –liu ba area servisu professional sira atu haforsa servisu asistensia publiku ba povu.

Governu kontinua kapasita rekursu humanus iha area servisu professional sira hodi haforsa servisu asistensia publiku.

Nia dehan, tinan ida ne’e governu anterior kansela programa bolsu estudu, ho objetivu atu halo analiza ba iha nesesidade nasaun nian, maibe nafatin fo bolsa ba Timor oan ne’ebe hakarak hasai estudu iha area professional hanesan mediku, engenaria no dosentes.
Nia hatutan, rezultado analiza sai ona tanba ne’e ba tinan lima mai governu sei kontinua fo bolsu estudu ba Timor oan hodi hasai kursu iha estrangeirus, maibe bazeia ba nesesidade nasaun nian.
“Ita nia governu halo reforma fiscal, ekonomia, administrative no lei, entaun rekursus humanus iha area hirakne’e ita nafatin fo importansia inklui servisu professional sira hanesan saude, agrikultura, edukasaun no seguransa,” nia hateten iha salaun Ministerio Saude Kaikoli, Dili.
Nia informa, tinan ida ne’e (2017) FDCH konsege fo bolsu estudu ba iha Timor oan hamutuk 50 hodi kontinua estudu lisensiatura ba area mediku vetenaria, engenaria no programa mestradu ba dosente inklui mediku jeral hasai espesialista.
Nia dehan, Orsamentu Jeral do Estado 2017 Parlamentu Nasional aprova osan ho montante $27,2 miloens ba programa bolsu estudu liu husi FDCH no tinan oin sira propoin ona atu hasa’e montante.
Iha parte seluk, Ministru da Saude Rui Maria de Araujo hateten dezenvolvimentu rekursus humanus sai prioridade ba ministerio tanba Timor –Leste sei menus mediku espesialista ba area oi-oin.
Nia dehan, Ministerio da Saude sei buka meius tau orsamentu iha FDCH atu fo oportunidade ba mediku jeral sira hasai espesialista hodi fo asistensia espesializada ba komunidade no supporta academia, liu –liu fakuldade medisina iha Timor –Leste.
“Hahu agora, ita konsentra iha formasaun mediku espesialista no mediku jeral iha 1000 ona, hahu 2004 to’o agora estado fo ona atensaun ba formasaun mediku jeral tinan 10 ikus ne’e hahu forma espesialista,” nia hateten.
Planu Ministerio Saude nian ba future, nia hateten atendimentu espesialista sira tenke to’o iha sentru saude sira, tanba ne’e presiza halo investimentu ba iha espesialista.
Portantu, dadus Ministerio da Saude hatudu total espesialista Timor oan hamutuk 27, iha area espesialista bazika sira ne’ebe hamutuk ho espesialista estrangeirus fo hela asistensia ba paseinte sira iha ospitais nasional, referral Baucau no Maubise.
Alende ne’e, sei iha tan kandidatu espesialista nain 33 ne’ebe sei halo hela estudu espesialista iha nasaun Australia, Indonezia, Fiji, Cuba no nasaun seluk.