Sexta, Março 29, 2024
Total visitors: 766366

Oras ne’e dadaun iha ona defisientes nain 787 mak asesu ona ba iha edukasaun formal ne’ebe kobre husi munisipiu Lospalos, Ainaro, Aileu inklui Rejiaun Administrativu Espesial Oe-Cusse.

Oras ne’e dadaun iha ona defisientes nain 787 mak asesu ona ba iha edukasaun formal ne’ebe kobre husi munisipiu Lospalos, Ainaro, Aileu inklui Rejiaun Administrativu Espesial Oe-Cusse.

Husi total difisientes 38. 118 tuir sensus uma kain tinan 2015, nain 787 mak acesso ona ba edukasaun Formal ,husi munisipio Dili Aileu,Lospalos ,Ainaru no rejiao especial Oecusse.
Xefe Edukasaun Inkluzivo, Jose Monteiro hateten edukasaun inkluzivo dadaun ne’e tama ona iha munisipio lima mak Dili, Aileu, Loapalos, Ainaro, Covalima no Oe-Cusse.
“Dadus sira ne’ebe ami rekolha hamutuk 787 mak asesu ona ba eskola formal. Husi munisipio Aileu, Ainaro, Dili no Lospalos ami rekolha iha 2013-2014, no dadaun ne’e ami atualiza hela,” nia hateten, iha Dili.
Nia hateten, defisiente sira ne’ebe mak asesu ba edukasaun formal ne’e mak difisiente matan, tilun, ain, liman, bisu no balun IQ mak ladun diak sira ne’e mak asesu ba edukasun inkluzivo.
“Estudante defisiensia matan sira labele haree,entaun Ministerio Edukasaun dadaun ne’e prepara ona formasaun kona ba Braile, sistema ne’e tuu deit, no agora dadaun ne’e ekipamento ne’e iha ona ami sei cek mos nia Braile,”nia dehan.
Atu nune’e sira ne’ebe mak difisiensia matan ne’e, nia dehan sira mos bele asesu ba teknologia hanesan komputador, bainhira sira ketik sala entaun nia sei lian, ba sira ne’ebe mak lahatene koalia, sir abele uja lian jestual.
“Sira ne’ebe mak la hatene koalia, presiza ita koalia lian jestual, ne’e importante tebes,” nia dehan.
Ba sira ne’ebe difisiensia ain ho liman tilun ne’e diak, nia dehan tanba sira bele haree no hakerek no komprende saida mak professor sira hanorin.
“Husu ba media sira atu publika, nune’e inan-aman sira mos hatene katak ema ho difisientes matan, tilun, la hatene koalia sira mos iha oportunidade atu hetan edukasun formal hanesan ho sira ema normal sira,” nia sujere.
Portantu, Diretora organizasaun CAUCUS Paula Corte Real hateten, sira halo ona monitorizasuan iha munisipiu rua: Ermera no Aileu katak seidauk iha fasilidades ne’ebe asesivel ba ema ho kondisaun defisientes.
“Ministerio Edukasaun seidauk kria kondisaun sira hanesan letra braile ba defisientes matan,” nia hateten via telefone.
Tanba ne’e, nia husu ba Ministerio Edukasaun atu kria kondisuan sira ne’e, nune’e ema ho kondisaun defisientes mos bele asesu hotu.
Nia dehan, tuir dadus ne’ebe sira iha husi munisipio rua mak sira halo auditorial no hetan difisiente ne’ebe acesso ba edukasaun husi Aileu ho Ermera hamutuk 35 difisientes.
“Aileu hamutuk 19 no Ermera 16 husi Aileu difisiente ai hamutuk 5, kotuk bo’ot nain ida, liman ho ain ida, bisu nain ida, mental ida, matan nain ida no bibi maten rua,”nia informa.
Iha fali munisipiu Ermera, nia dehan kotuk bo’ot ida, difisiente ain nain hat, liman nain hat, la hatene koalia ida, difisiente matan ida sira ne’e asesu ba edukasaun tuir dadus ne’ebe mak sira iha.