Fundasaun Alola liu husi Grupo Hau Hili Atu Kura (HALIKU) iha tinan kotuk (2017) konsege identifika tan inan feto nain hitu tan maka sofre moras kankru susun.

Fundasaun Alola identifika tan pasiente foun nain hitu ne’ebe sofre moras kankru.

Jerente Programa Saude Inan ho Oan Fundasaun Alola, Maria Imaculada Guterres hateten inan sira ne’e identifika liu husi atividade kampanha prevensaun kankru susun ne’ebe hala’o iha nivel suku.
Depois identifika, nia dehan sira halo kedas referral ba Ospital Nasional Guido Valadares (HNGV) hodi halo primeiru tratamentu no karik iha sinais ruma maka halo diagnostika kontinua.
“Hau hanoin atendimentu ba tratamentu moras kankru iha ospital ne’e komesa iha melhoramentun, maske ekipamentus seidauk kompletu maibe atendimentu diak ona kompara ho tinan hirak liu ba,” nia hateten, iha Dili.
Nia dehan, sira mos kria ona ekipa nasional suporta kankru ne’ebe kompostu husi mediku espesialista sira, funsionario Fundasaun Alola, Laboratorium Nasional hodi fasilita tratamentu ba iha pasiente sira.
Nia informa, atividades informasaun no edukasaun prevensaun ba kankru susun kontinua halo iha nivel sukus hodi hasa’e konesementu komunidade area rural sira nian kona ba moras kankru susun, ho nia sinais sira no tratamentu ne’ebe iha.
Nia hateten, mekanismu kampanha ne’ebe sira iha mak utilize ICT material (pamfleto no poster) hodi esplika ba komunidade sira no halo pratika ezaminasaun baziku ba susun atu sira iha konesementu hodi halo ezaminasaun ba sira nia susun rasik.
Alende ne’e, sira mos involve sobrevivente sira iha atividade kampania hodi fo sansin ba komunidade sira katak moras kankru susun ne’e bele kura bainhira halo deteksaun sedu.
Iha parte seluk, Mediku Espesialista Sirurgia Alito Soares hateten moras kankru ne’ebe domina mak kankru susun, indestinu (usus besar).
Nia mos preokupa ho pasiente kankru susun ne’ebe tama iha ospital nasional, maioria ho idade reprodutivu tinan 19-35 kompara ho idade sira 40 ba leten.
“Sira (pasiente) mai halo tratamentu iha ne’e ita hakarak halo operasaun, maibe sira adia no fila ba uma halo tratamentu tradisional la mai kontrola, bainhira stadium avansadu ona mak foin mai fali ospital, entaun susar,” nia kestiona.
Nia hateten, to’o agora matenek nain sira seidauk identifika kauza definitive ba moras kankru, maibe iha fator risku sira, hanesan fator genetika (keturunan), ema ne’ebe hetan radiasi bei-beik, ema ne’ebe nunka iha oan, konsumu tua no fuma.
Nia informa, dadus husi tinan 2015 to’o 2017 HNGV registu ona pasiente kankru susun hamutuk 206, husi numeru ne’e iha nain 65 mak konsege halo operasaun no agora halo hela tratamentu iha liur.