Mediku Timoroan kaer rasik kuda talin sektor saude iha rai laran
Hakerek nain: Paulina Quintão

Maske foin ukun aan tinan 10, maibe Timor-Leste mos bele ona hatudu sira nia kapasidade, liu-liu iha setor saude oras ne’e dadaun iha Sentru Saude 65 ne’ebe kobre iha teritoriu tomak la’os ona mediku estranjeiru mak fo asistensia ba komunidade sira maibe mediku Timor oan mak kaer.
“Agora dadaun ita iha rekursu umanu ida ne’ebe nato’on atu fo rasik asistensia saúde ba ita nia komunidade sira iha 65 sentru saúde iha 13 distritus, ita iha medikus, emfermeirus no parteiras balun mos ita aloka ba iha postu saúde tanba durante ne’e postu saúde ida, ita iha deit emfermeirus ida maibe agora liu no iha duni konesementu ne’ebe diak ba setor saúde, tanba sira hala’o estudu durante tinan neen ho balun,” dehan Diretor Nasional Rekursu Umanu Ministeriu Saúde, Duarte Ximenes, (06/06), iha Kaikoli, Dili.
Maske iha Sentru Saúde (SS) sira la depende ona ba mediku estranjeiru, maibe iha Ospital Referral (OR) sira no nasional sei iha mediku Cubanu tanba alende sira ajuda mediku timor oan sira hodi fo asistensia ba komunidade sira, mos fo formasaun direitamente ba mediku Timor oan sira.
Kona ba emfermeirus no parteiras sira ne’ebe gradua iha fulan April liu ba, sira ne’ebe funsionariu publiku sira fila ba sira nia servisu fatin hodi kontinua, maibe iha 30 resin mak sei tama iha prosesu rekrutamentu iha Outubro mai.
Iha parte seluk Komunidade Sub-distritu Uatocarbau, Francisca D.C Pinto hateten oras ne’e dadaun iha Sentru Saúde Uatocarbau iha ona medikus ida no parteira ida hodi fo asistensia saude ba komunidade sira iha fatin ne’e.
“Uluk ami iha mediku Cubanu ida hala’o knar iha ne’e, maibe tan sentru saúde laiha bee moos no eletrisidade, mediku ne’e fila tiha ba iha distritus maibe agora ami sente diak ona tanba iha ona mediku timor oan ida no parteira ida ne’ebe haforsa servisu ne’ebe iha ho diak liu tan,” dehan Komunidade Pinto.