Quarta, Abril 24, 2024
Total visitors: 766366

Governu kompromete sei halo esforsu tomak hodi kria kondisaun ne’ebe adekuadu, fo oportunidade ba ema hotu partisipa iha prosesu konstrusaun nasaun no estado, tuir ema ida –ida nia talent ne’ebe iha.

Governu kompromete sei fo oportunidade ne’ebe hanesan ba ema hotu atu partisipa iha prosesu kontrusaun nasuan no estadu tuir abilidade ne’ebe sira iha.

Ministru Koordenador e Ministru da Saude, Rui Maria de Araujo hateten governu iha vontade politika no hanoin ne’ebe diak atu promove direitus humanus, liu –liu respeita ema hotu nia direitu, maske iha implementasaun iha asaun konkreta lor-loron seidauk koresponde ho politika ne’ebe iha.
Nia kongratula povu Timor –Leste tomak, ne’ebe firme lakohi repete tan esperiensia sira iha passadu ne’ebe nakonu ho violasaun direitus humanu no deside moris iha dame, hakmatek tanba ida ne’e mak direitu humanu ne’ebe importante liu.
“Governu iha responsabilidade atu kria kondisaun hotu- hotu, atu ema hotu bele hetan oportunidade hodi dezenvolve aan tuir ida –idak nia talentu hodi partisipa iha dezenvolvimentu,” nia hateten iha seminario ho tema “Inklui Ema hotu iha dalan ba Dezenvolvimentu Sustentavel” ne’ebe organiza husi Provedoria dos Direitus Humanus e Justisa (PDHJ), iha Timor Plaza, Dili.
Nia hateten, kondisaun sira mak hanesan habelar servisu asistensia saude atu sidadaun hotu bele hetan asesu ba saude iha nivel hotu, no loke oportunidade ba defisente sira atu partisipa iha edukasaun formal hodi dezenvolve sira nia kapasidade, nune’e mos iha setor seluk.
Nia informa, governu esforsu hela atu hasees husi eskluzaun liu-liu ba sidadaun sira ne’ebe vulneravel (feto, labarik, defisiente, LGBTI, Ema moris ho HIV), nune’e sira labele hela iha kotuk liu tan iha prosesu dezenvolvimentu tinan lima mai.
Nia hatutan, bainhira governu kria kondisaun sira ne’e hotu, sidadaun sira mos tenke iha insiativa atu hola parte iha prosesu sira ne’e tomak.
Entretantu, Provedora Jesuina Maria Fereira hateten objetivu husi seminario ne’e atu bolu instituisaun, grupos relevante hotu tur hamutuk haree ligasaun entre Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS) ho direitus humanus atu iha implementasaun ODS bele hakonu sidadaun sira nia direitu.
Nia dehan, asuntu ne’ebe koalia liu iha seminario ne’e mak asuntu igualidade jeneru, defisentes, ema moris ho HIV no LGBTI sira iha Timor –Leste, tanba durante ne’e grupo sira ne’e hetan esklusaun.
“Dezenvolvimentu sustentavel mak prosesu dezenvolvimentu ida ne’ebe ho nia prinsipio, atu hakonu nesesidade ema nian iha Timor –Leste iha tempu agora no ba oin,” nia hateten.
Nia informa, liu husi diskusaun ne’e sei hamosu rekomendasaun principal balun ne’ebe sei submete ba iha governu no instituisaun estado sira atu iha konsiderasaun ba iha tasa planu programa, orsamentu no implementasaun.
Iha parte seluk, defisiente matan Gaspar Afonso sente preokupadu tanba governu seidauk fo importansia atu promove no proteze direitu ema ho defisiente nian hodi kontribui iha prosesu dezenvolvimentu.
Nia dehan, estado ratifika tratadu internasional direitus humanus bar-barak no adopta tan ODS, ne’ebe ho nia moto “la husik ema ida iha kotuk”, maibe ema ho defisiente 38 mil resin husi populasaun Timor –Leste sei nafatin hela iha kotuk.
Nia hateten, governu fo subsidio fulan –fulan ba ema ho defisiente sira atu sustenta sira nia moris, maibe sira hakarak kontribui ba nasaun tanba sira iha abilidade.
“Ami hakarak fo oportunidade no kria kondisaun, tanba ami mos iha abilidade atu kontribui ba nasaun ida ne’e, la’os deit ema normal,” nia hateten
Nia dehan, kondisaun fisiku la reprezenta ema ida atu sai sidadaun ne’ebe diak, maibe iha buat tolu mak hanesan konesementu, liman moos (honestu) no atitude mak sei justifika sidadaun ne’ebe diak.