Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Prezidente Autoridade Munisipio Dili, Gaspar Soares bolu atensaun ba iha xefe sukus no membru konselho do sukus atu labele halo kobransa ba iha komunidade sira, tanba laiha baze legal.

Prezidente Autoridade Dili, Gaspar Soares bandu xefe suku sira iha Dili laran, labele halo kobransa ba komunidade, tanba laiha baze legal.

Nia apela ida ne’e, relasiona ho kazu kobransa illegal iha komunidade ne’ebe involve mos husi xefe suku sira.
Nia hateten, membru konselho do suku sira nia kompetensia hakerek ona iha lei sukus numeru 9/2016, tanba ne’e husu atu hala’o knar tuir lei.
Nia hatutan, xefe suku sira bele halo kobransa bainhira iha ona baze legal ou sirkular ruma husi Ministerio Administrasaun Estatal kona ba kobransa ba reseita, maibe to’o agora seidauk iha.
“Hau hakarak hateten tan ba ita bo’ot sira, diak liu ita halo deit ita nia knar tuir saida mak lei hateten, lalika halo buat ne’ebe lei la hateten depois prejudika ita nia aan,” nia hateten iha salaun Munisipio Dili.
Alende ne’e, nia mos apresia ho hanoin diak husi xefe suku sira atu dezenvolve sukus, aldeias no komunidades maibe hanoin diak sira ne’e tenke haree ba baze legal, tanba bainhira to’o iha tribunal lei mak bo’ot liu.
Iha parte seluk, Xefe Suku Comoro Eurico da Costa de Jesus hateten sira la halo kobransa ba komunidade sira, maibe fo komprensaun ba komunidade sira atu fo kontribuisaun liu husi trata karta deklarasaun suku sira, hodi bele asegura funsionamentu suku.
Nia dehan, kontribuisaun ida ne’e mos la’os obrigatorio, maibe atu konsensializa komunidade hodi supporta funsionamentu administrasaun iha suku.
“Ne’e la’os obrigatorio, maibe ami fo komprensaun ba sira atu sira bele fo kontribuisaun ba servisu administrasaun nian,” nia hateten.
Kona ba kazu ne’ebe iha Tribunal, nia esplika komunidade sira halo enkontru hamutuk hodi hamosu inisiativa ida atu halo dezenvolvimentu ruma iha suku, liu –liu limpeza jeral, maibe sira presiza apoia tanba ne’e sira husu xefe suku atu fo autorizasaun ba sira husu kontribuisaun komunidade hotu nian.
Tanba hanoin ne’ebe positive no liu husi enkontru konkordansia hamutuk, xefe suku fo autorizasaun atu hala’o atividade ida ne’e.