DPL Identifika Labarik 300 Hetan Violensia
Hakerek nain: Paulina Quintão

Total kazu violensia hasoru labarik ne’ebe husi Diresaun Protesaun Labarik Ministeriu Solidaridade Sosial (DPL-MSS) iha 13 distritus durante tinan 2011 to’o 2012 ne’ebe rejista hamutuk 300 resin, e Ofisial Protesaun Labarik ne’ebe kobre iha distritu sira halo kedas intervensaun.
“Durante tinan lima nia laran ita nia atendementu ba kazu violasaun hasoru labarik barak la halimar maibe hahu 2011 to’o 2012 fulan agora ita tau hamutuk kazu maisoumenus atus tolu resin ne’ebe ita atende,” dehan Xefe DPL, Florencio Gonzaga, iha Kaikoli, Dili.
Tuir Xefe Gonzaga katak violensia ne’ebe akontese ba labarik sira durante ne’e mak violasaun seksual, fisiku, abandona, emosional, trafiku umanu, explorasaun inklui mos konflitu ho lei. E balun entrega ona ba iha familia, maibe vitima ho kazu violasaun seksual, no fiziku sei hela iha Uma Mahon hodi hein prosesu legal husi tribunal.
Ba futuro, MSS liu husi DPL servisu hamutuk ho tribunal hodi resolve kazu adopsaun de poder (perwalian) hanesan inan aman soe malu. “se mak iha poder atu hare labarik tanba dala barak akontese tribunal sempre haruka karta ba ministerio atu halo analisa ba kazu ne’e e ikus mai tribunal deside,” dehan Xefe Gonzaga.
Kona ba Uma Mahon, kada tinan governu fo apoiu finanseira no umanitaria , nune’e sir abele atende didiak labarik sira ne’ebe hela iha uma mahon ne’e.
Iha parte selukKoordenadora Uma Hakmatek Casa Vida,Domingas Soares hateten total labarik (vitima violasaun seksual)ne’ebe agora dadaun iha hela iha Uma Hakmatek ne’e hamutuk nain 45, sira ho idade tinan ida to’o 16 anos.
Iha mos atividade ne’ebe sira hala’o ajuda vitima sira haluha sira nia trauma, parte Uma Hakmatek kria aitividade hanesan kursu informatika, suku roupa, kursu lingua Portugues no Ingles inklui rekreasi iha tasi ibun.
“Ami nia papel mak fo asistensia ba labarik sira, maibe ami mos hare kona ba advokasia justisa nian, e ami servisu hamutuk ho JSMP, sira mak sei hare no prosesa lalais labarik sira nia kazu, agora dadaun iha kazu lima mak ami hatama ona ba JSMP atu halo follow up tanba ne’e sira hela iha uma hakmatek depende ba kazu ne’ebe sira infrenta,” Koordenadora Soares esplika.
Tuir nia, Casa Vida alende hetan suporta finanseira husi Ministeriu Solidaridade Sosial (MSS), mos hetan apoiu husi Guarda Nasional Republikanu (GNR) Portugal no governu Australia.