Komandu Falintil Forsa Defesa Timor-Leste (F-FDTL) konsidera grupu arte marsiais no rituais sai amiasa ba konstrusaun dezenvolvimentu iha Timor-Leste.

Komandu Falintil Forsa Defesa Timor-Leste (F-FDTL) konsidera grupu arte marsiais no rituais sai amiasa ba konstrusaun dezenvolvimentu iha Timor-Leste.

Vise-Xefe Estadu Maior Maior Jeneral F-FDTL, Calisto Ximenes "Koilati" dehan luta durante tinan 24 nia laran ne'e ho objetivu atu bele konstrui dezenvolvimentu iha nasaun Timor-Leste hodi alkasa povu nia moris di’ak no seguru.

Tanba ne'e nia apela ba foin-sae sira haree prepara a’an, tanba foinsae mak futuru nasaun nian, jerasaun kontinuadora, labele interese liu ba atividade arte marsiais no rituais ida ne'ebé lori impaktu ladi’ak ba idaidak nia iha futuru.

"Ha’u konsidera grupu arte marsiais no rituais sira-ne'e sai amiasa ba konstrusaun dezenvolvimentu nasional iha Timor-Leste," Vise Xefe Estadu Maior Koilati dehan.

Nia dehan, amiasa ba futuru rai ida ne'e nian la mai husi fatin ka ema seluk maibé husi rai-laran liu-liu arte marsiais no rituais.

"Husu ba matenek na’in sira governu sira no lideransa arte marsiais no rituais sira labele utiliza de’it arte marsiais no rituais, maibé tenke kontrola no eduka sira halo di’ak ba dezenvolvimentu nasional la’ós kontribui ba hahalok kriminozu iha rai-laran," nia husu.

Entretantu, Ministru Juventude Desportu Arte no Kultura, Nelio Isaac Sarmento dehan, dadaun ne'e governu esforsu hela hodi halo revizaun ba lei arte marsiais no rituais nian.

"Ita presiza hadia fila fali lei ne'e, tanba maioria ita-nia joven sira mak envolve iha grupu arte marsiais no rituais hirak ne’ebé mak eziste iha Timor-Leste," Ministro Isaac dehan.

Nia dehan, dadaun ne'e intervensaun ne’ebé governu halo mak atividade hotu tama iha kurríkulu sira nian, nune'e mós sira-nia formadór sira oinsa forma sira-nia liman, nune'e mós kakutak hodi kontribui ba dezenvolvimentu.

"Iha kurríkulu ne'e oinsa aumenta tan edukasaun sidadania, patriota, ba sira atu nune'e bele kontribui ba dezenvolvimentu nasionál," nia hatete.

Enkuantu governu iha revizaun lei refere sei aplika mós sansaun kriminál ba sira ne’ebé mak gosta kria konflitu iha rai laran.