Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Durante fulan Janeiru –Abril 2014 Sekretario Estado Politika Formasaun Profesional e Empregu (SEPFOPE) liu husi Diresaun Nasional relasaun trabalho registu kazu disputa entre trabalhador ho empregador hamutuk 40 resin.

Diretur Nasional Diresaun Nasional Relasaun Trabalho (DNRT), Angelo Dos Santos Veloso rekuinese sosializasaun lei laboral N. 4 /2012 seidauk maximu maibe trabalhador barak hato’o ona keixa tanba iha ona kuinesementu.

“Keixa ne’ebe ami simu maioria kona ba kontratu empregador sira fo servisu maibe laiha kontratu no salariu la tuir standar ne’ebe governu estabelese ona $115 kada fulan,” dehan Veloso iha servisu fatin Caikoli Dili.

Nia haktuir 40 keixas ne’e iha kazu hamutuk 10 mak konsege resolve ona husi mediasaun tripartida entre SEPFOPE, CCITL no Konfederasaun Sindikatu Timor –Leste (KSTL) no seluk kansela husi trabalhador rasik.

Tuir estatistika iha tinan 2013 DNRT registu keixa hamutuk 293, husi numeru ne’e iha kazu 160 mak konsege resolve liu husi mediasaun no seluk kansela husi trabalhador sira rasik.

Nia hatutan durante ne’e DNRT mos simu keixa krime balun husi trabalhador sira maibe kazu krime sira laiha kompetensia atu resolve tanba ne’e sira enkoraja trabalhador sira atu hato’o keixa ne’ebe krime tenke ba iha Polisia atu halo investigasaun klean.

Iha parte seluk, trabalhador Eugenio Da Silva sujere ba iha SEPFOPE atu estabelese mos diresaun simu keixa iha nivel distritu no subdistritu atu trabalhador sira ne’e mos bele hato’o sira nia lamentasaun ruma liga ho atendimentu empregador sira iha servisu fatin tanba oras ne’e dadaun investor barak komesa tama ona iha nivel subdistritu.

“Hau sujere deit ba SEPFOPE atu hanoin ona oinsa tau mos ekipa ida ou tau boks hodi simu keixa husi trabalhador sira iha distritu tanba imposivel sira lori sira nia lametasaun sira ne’e mai to’o iha nasional,” dehan Nia.

Trabalhador ne’e mos husu inspektur jeral sira atu komprende mos sitasaun tanba iha situasaun balun ne’ebe trabalhador labele duni fo informasaun no husu atu labele fo sai sira nia identidade bainhira hato’o ona keixa tanba sira bele lakon sira nia servisu.