Sexta, Março 29, 2024
Total visitors: 766366

Membru Parlamentu Nasional konsidera governu seidauk iha politika ida atu fo tratamentu ne’ebe diak ba ema ho moras mental durante ne'e.

Prezidente Komisaun F (saude, edukasaun, kultura, veteranus no igualidade jeneru), Deputadu Virgilio da Costa Hornai, hateten ema ho moras mental presiza hetan tratamentu ne’ebe espesifiku, nune'e bele rekopera, maibe realidade tratamentu ne’ebe iha durante ne’e jeral deit. 

Nia haktuir, durante ne'e organizasaun non governmental sira mak kobre hela, maibe governu presiza haree fali politika sira atu bele assume responsabilidade sira ne’e tanba sira iha direitu atu hetan asistensia espesifiku husi estado. 

“Ita nia politika tratamentu ba ema ho moras mental hau hanoin siedauk maximu tenke hare fila fali atu fo mos tratamentu no asistensia ne’ebe diak ba sira tanba sira mos sidadaun hanesa mos seluk,” Deputadu Hornai hateten, iha Parlamentu Nasional. 

Nia hatutan, governu tenke hanoin ona atu estabelese unidade ida ba tratamentu moras mental no harii uma mahon hodi akompania no halo akonselamentu ba sira. 

Iha parte seluk, Koordenador Programa Asistensia Moras Mental iha PRADET, Anibal Idalino, hateten governu tenke iha ona planu atu harii sentru rehabilitasuan iha distritus hotu, tanba vida moris agora abansadu tebes, sira ne’ebe labele kompete risku monu ba sitausaun sira hanesan ne’e. 

“Tenke kria mos iha distritus sira atu fo tratamentu ne’ebe diak ba ita nia maluk defisiensia mental sira no eduka familia sira atu tau matan ba sira,” nia sujere.  

Hatan ba kestaun ida ne’e, reprejentante Ministerio Saude, Alipio Gusmão Lopes rekonese tratamentu ba ema ho defisiensia mental seidauk maximu tanba ministerio mos hasoru limitasaun rekursu humanu no finanseirus. 

Nia hatutan governu seidauk kria sentru maibe servisu hamutuk ho organizasaun non governmental PRADET no São Joao Laclubar atu halo akompaniamentu ba ema ho moras mental sira. 

“Governu iha obrigasaun atu harii mos fatin interamentu ba moras mental tanba ida ne’e importante tebes atu fo atendimentu ba ita nia maluk sira ne’ebe sofre moras mental,” dehan Nia. 

Nia dehan, planu sira ne’e tama hotu ona iha planu V governu Konstitusional nian liu –liu kondisaun fasilidade, ekipamentus no rekursu humanu ba area ida ne’e tanba pisikiatria sei menus tebes atu atende ema ho moras mental.