Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Ministerio Saude kontinua halo transferensia pasiente kankru susun no serviks ba halo tratamentu iha rai liur, tanba ospital iha Timor –Leste seidauk iha fasilidades kompletu atu halo tratamentu ba moras kankru.

Xefe Departamentu Moras Non Contagioza Ministerio Saude, doutor Herculano Seixas dos Santos, hateten Ospital Nasional Guido Valadares (HNGV) seidauk iha kondisaun para halo tratamentu ba moras kankru susun grave.

“Halo operasuan ki’ik ne’e bele,maibe ba sira ne’ebe bo’ot tenke tratamentu iha liur,” doutor Herculano hateten, iha Dili.

Kona ba pasiente sira ne’ebe tratamentu kontinuasaun,sira bele halo iha rai laran (aimoruk), maibe kuandu atu halo kemoterapia tenke ba liur.

“Bainhira identifika grau III ba leten, ne’e tenke haruka ba rai liur atu halo radioteraphy hodi harahun sel kankru ne’ebe iha no tratamentu kemoteraphy ne’ebe iha Timor labele halo,” dr. Herculano hateten.

Kauza husi moras kankru susun, nia dehan, to’o ohin loron seidauk hatene lolos, maibe tenke prevene an hodi konsumu aihan ne’ebe saudavel, livre husi fuma sigaru, alcohol no halo atividade ezersisiu fiziku rutina inklui mos fo susu bebe hafoin partus. 

Nune’e mos nia dehan, ba kankru serviks, atu prevene an husi kankru serviks labele halo relasaun seksual ho idade ki’ik no livre husi sigaru. 

Nia hatutan,Ministerio Saude rasik seidauk iha dadus konkretu ba moras kankru iha Timor –Leste, maibe durante ne’e ospital nasional konsege registu ona 100 rein kazus ho tipu kankru oi-oin. 

Iha parte seluk, Diretor Sentru Saude Comoro, Abel B. dos Santos, hateten sira sei entegra informasaun kona ba moras kankru no kurasaun ba iha atividades Sistema Integradu Saude Comunitaria sisca no vizita domisiliario ne’ebe halao iha baze atu bele informa mos ba komunidade sira nune’e sir abele prevene an husi moras sira ne’e. 

Nia hatutan tinan hirak liu ba moras ne’ebe hamate ema barak mak moras hadaet sira no ema hotu fo atensaun ba prevensaun moras hadaet maibe ohin loron komposisaun ida ne’e muda ema barak iha mundu inklui mos Timor –Leste mate tanba moras lahadaet hanesan kankru no kurasaun. 

“Moras sira ba rai liur ne’e laos moras hadaet maibe moras lahadaet sira hanesan kankru, kurasaun, tumor tanba ne’e importante atu integra informasaun sira ne’e iha programa sisca, vizita domisiliario hodi fahe mos ba komunidade sira kona ba moras sira ne’e,” Dehan Abel. 

Iha parte seluk, Coordenadora organizasaun Hau Hili Atu Kura (HALIKU), Isabel de Lima hateten HALIKU nia prezensa atu servisu hamutuk ho minsiterio saude hodi fahe informasaun ba  populasaun liu –liu feto sira kona ba kankru susun no serviks tanba dalabarak kankru susun sira halo diagnostiku tarde. 

Nia hatutan alende fahe informasaun ba feto sira iha area rural HALIKU nia papel mos apoiu atu halo referral ba pasiente kankru susun no serviks hodi hetan tratamentu. 

“Hafoin lansa iha fulan Marsu agora dadaun ami prepara hela atu halo sosializasaun informasaun ba feto sira iha area rural atu bele iha kuinesementu ba moras ida ne’e,” Dehan Nia. 

Nudar sobrevivente ba kankru susun husu ba feto maluk sira atu labele moe no tauk vizita fasilidade saude atu halo konsulta tanba moras kankru ne’e karun presiza osan bo’ot no pasensia atu halo tratamentu ba kankru.