Atu kombate resistensia antimicrobial (AMR) iha Timor-Leste, Ministerio Saude servisu hamutuk ho Organizasaun Saude Mundial (OSM) estabelese taks force iha nivel nasional no munisipais, ne’ebe sei sosializa no kapasita komunidades no pesoal saude sira kona ba utilizasaun aimoruk antibiotiku ho lolos.

 

Diretora Nasional Farmacia e Medikamentos, Jonia da Cruz, hateten Timor –Leste iha ameasas bo’ot ba iha resitensia antimicrobial, tanba aimoruk antimicrobial ne’ebe iha laiha kualidade, kontrolu ba moras infesaun sei fraku no utilizasaun aimoruk antibiotika ne’ebe la rasional. 

“Ami estabelese ona pontu focal iha nivel nasional no munisipios inklui mos komisaun taksforce ida hodi dezenvolve planu asaun, liu –liu kapasita pesoal saude sira kona ba utilizasaun aimoruk inklui halo sosializasaun ba komunidades,” Diretora da Cruz hateten, iha Hotel Timor, Dili. 

Mosu resistensia antimicrobial, tuir nia, tanba aimoruk hirak ne’ebe iha ladun iha kualidade, e mos ema hemu la tuir reseita husi doutor entaun aimoruk sira ne’e labele oho bacteria, jamur, virus no parasit iha ema nia isin, maibe nafatin eziste no dezenvolve an ne’ebe bele kauza ba moras infeksaun sira. 

Nia rekonese, Timor –Leste seidauk iha estandar patraun uzu antibiotika tanba ne’e pesoal saude sira sei uza deit sira nia konesementu husi nasaun sira ne’ebe sira hasai estudu ba, hodi fo atendimentu ba iha komunidade sira.

Tanba ne’e, ni husu, ba komunidades atu labele hemu aimoruk antibiotika arbiru sein reseita husi mediku, tanba aimoruk antibiotika sei la oho virus iha ema nia isin. 

Nia hatutan, tuir lolos pasiente ida tenke hemu aimoruk minimu loron hitu nia laran deit no halo kontrolu fali, maibe realidade iha Timor pasiente sira hemu aimoruk loron rua deit sente diak oituan, entaun para ona enkuantu bacteria seidauk mate. 

Iha parte seluk, reprezentante OMS, doutor Rajesh Pandav, hateten resistensia antimicrobial (AMR) sai problema global, tanba ne’e AMR sai ameasa bo’ot ba iha prevensaun no tratamentu ba moras infeksaun sira ne’ebe kauza husi bacteria, virus, jamur no parasite ne’ebe registu aas iha mundu. 

“Ne’e sai hanesan ameasa seriu iha mundo no presiza asaun husi setor governu inklui komunidades,” nia hateten. 

Iha Asembleia Jeral Saude Mundial ba dala 58 tinan kotuk (2015), sira dezenvolve ona planu asaun global hapara resistensia antibiotika. 

Nia hatutan, iha planu asaun global ne’e iha kestaun lima mak OMS sei fo prioridade, mak hanesan hasa’e konsiensia no komprensaun pesoal saude sira nian kona ba resistensia antibiotika, haforsa vijilansia no peskiza, redus insidensia infesaun, optimista uza ajente antimicrobial inklui aumenta investimentu iha aimoruk foun, instrument diagnostiku no vasinasaun. 

“Ami hala’o ona formasaun ba pesoal saude sira (mediku, emfermeiru no tekniku laboratory sira kona ba oinsa uza antibiotika ho rasionalmente no lansa ona kampanha resistensia antimicrobial,” nia informa.

Tinan 2012, OMS relata kazu resistencia aimoruk HIV gradualmente aumenta maka’as. Tinan 2013 iha kazu foun ne’ebe resistensia multi aimoruk Tuberkulosa (XDR-TB) hamutuk rihun 480 iha nasaun 100 iha mundu.