Quinta, Abril 25, 2024
Total visitors: 766366

Kada tinan stok aimoruk sempre menus iha fasilidade saude hodi fo asistensia saude ba komunidades, maibe governu liu husi Ministeriu Saude seidauk bele hetan solusaun permanente hodi rezolve problema jestaun aimoruk.

 

Membru Parlamentu Eladio Faculto, hateten problema falta aimoruk iha fasilidade saude husi kedas governu anterior nia tempu e ate ohin loron seidauk rezolve.

“La’os tanba osan mak laiha atu kompras aimoruk, maibe jestaun mak ladiak tanba kada tinan parlamentu aprova orsamentu espesifiku hodi kompras medikamentus,” nia hateten, iha Parlamentu Nasional.  

“Horseik hau simu informasaun husi suku Asu-Manu no Soru laiha aimoruk hodi halo atendimentu ba pasiente.” 

Nia dehan, iha konstituisaun RDTL haklaken ona katak tratamentu saude gratuita ba komunidade sira, maibe realidade komunidade sira tenke hasai osan hodi sosa aimoruk rasik no halo tratamentu ba sira nia saude iha klinika privado sira. 

“Hau ba Ospital National Guido Valadares atu hasai ran no konsulta, maibe mediku sira iha ne’eba fo hau reseita no husu hau atu sosa aimoruk iha liur,” nia preokupa. 

Alende problema jestaun, nia hateten Instituisaun Servisu Autonomo Medikamentus e Ekipamentus Saude (SAMES) mos sei falta transportes atu halo distribuisaun aimoruk ba iha fasilidade saude sira iha teritorio tomak. 

Hatan ba kestaun ne’e, Diretora Jeral SAMES, Odete Maria Belo rekonese katak stok aimoruk esensial menus duni iha armagen tanba sei iha prosesu tenderizasaun.

Maibe, nia dehan ospital sira iha orsamentu atu kompras aimoruk emergensia hodi fo atendimentu ba komunidade hodi hein prosesu husi SAMES.  

“Sira tenke sosa, tanba ita seidauk hatama aimoruk,” nia hateten, iha Dili.

“Prosedimentu mak la’o hanesan ne’e, ita labele obriga kompania hatama aimoruk.” 

Alende ne’e, nia hateten problema hirak ne’e mos iha ligasaun ho prosesu tranzisaun estatute SAMES nian ne’ebe antes ne’e empreza publika muda fali naran ba iha instituisaun governu nian.

Hanesan instituisaun foun, nia hateten presiza halo prosesu aprovizionamentu foun tanba ne’e implika ba iha stock out.  

Iha tinan 2013 governu liu husi Konselho Ministru disolve tiha konselho SAMES nian hodi hasai tiha kompentensia sosa aimoruk, tanba idenfitika iha pratika iregularidade ba prosesu aprovizionamentu. 

Hafoin ne’e, nia dehan hahu 2013-2015, Ministrio Saude assume responsabilidade tomak halo prosesu aprovizionamentu ba kompras medikamentus.

Maibe, nia hateten iha 2016 governu deside SAMES hanesan instituisaun autonomia governu nian ne’ebe ho papel atu halo aprovizionamentu ba kompras medikamentus, distribuisaun no armagenamentu.   

Entretantu Diretor Apoiu Aimoruk no Terapia HNGV, Mendes Pinto hateten iha kompania local tolu (Istana Farmasia, Gunung Mas no Betsheda) mak manan tender hodi hatama aimoruk ba ospital bainhira SAMES stock out. 

Nia hatutan, hahu fulan Marsu to’o agora kompania tolu ne’e hatama ona aimoruk no reagente ba iha ospital hodi fo atendimentu ba komunidade. 

“Durante ne’e ita seidauk selu, ita foin atu selu kompania Betsheda fulan tolu nian (Marsu –Maio) ho montante $93 mil la inklui kompania Istana Farmasia no Gunung Mas,” nia hateten

Nia hateten, jestor ospital halo ona pedidu ba iha Primeiru Ministru hodi husu tan osan hodi selu kompania sira ne’e, tanba tinan ne’e (2016) ministerio aloka deit $32 mil ba ospital hodi halo kompras emergensia la to’o atu selu. 

Nia informa, primeiru ministru aprova ona pedidu ne’e no sei aloka tan $1,3 milaun hodi selu kompania sira no sosa tan makina CT-Scan ida hodi fo asistensia ba paseinte iha ospital national. 

Alende ne’e sira mos foti osan husi items sira ne’ebe ladun gasta osan hanesan internet, eletrisidade atu selu mos tusan sira. 

Iha parte seluk, Ministra Saude Maria do Ceu Sarmento hateten ministerio aloka orsamentu ba ospital nasional no referral sira inklui sentru saude sira atu halo kompras emergensia bainhira aimoruk iha SAMES laiha. 

Nia dehan, tinan 2016 ne’e ministerio aloka $32 mil ba ospital national no $5 mil ba sentru saude sira hodi sosa emergensia ba aimoruk no consomoveis hodi atende komunidade bainhira SAMES laiha.  

“Fasilidade saude sira laiha aimoruk, ne’e jestaun mak ladiak,” nia hateten. 

Nia hateten, jestor sentru saude sira tenke halo pedidu ba iha Ministerio Saude kona ba items aimoruk, maibe antes aprova orsamentu ministerio sei halo verifikasaun ho SAMES hodi justifika items aimoruk hirak ne’e.