Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Ospital Nasional hasai ona despaixu ida hodi orienta mediku sira labele atende pasiente ho moras baibain hanesan ulun moras, mear, inus metin no seluk tan, maibe sira kontinua mai tanba la hetan informasaun.

Diretor Klinika Ospital Nasional Guido Valadares (HNGV), Flavio Brandao. hatete pasientes sira la konkorda ho politika la bele ba ospital nasional ho moras baibain.

Despaixu ida ne’e hasai iha tinan kotuk (2016), ho objetivu atu hadia servisu atendimentu saude sekundaria nian iha ospital nasional no moras sira ne’e bele atende iha sentru saude.

 

Diretor Klinika Ospital Nasional Guido Valadares (HNGV), Flavio Brandao hateten problemas ne’ebe dalabarak mosu iha ospital tanba pasiente la satisfas ho politika ida ne’e.

 

Pasiente lakohi ba sentru saude ne’ebe besik, nia dehan la’os tanba pesoal saude sira la servisu, maibe sira la fiar mediku sira ne’ebe iha sentru saude.

 

“Ne’ebe see mak mai iha ospital nasional, tenke lori karta referral husi medikus iha sentru saude ne’ebe besik,” nia hateten iha servisu fatin Bidau, Dili. 

 

Nia mos, husu ba saude munisipios atu halo sensibilizasaun ba komunidade katak ospital nasional fo deit atendimentu ba kazu emergensia no tratamentu segundu care hanesan kurasaun no seluk tan. 

 

Alende ne’e, nia rekomenda mos ba saude munisipiu Dili atu reforsa servisu funsionamentu sentru saude sira nian hodi fo atendimentu ne’ebe kualidade ba komunidades.

 

Estatistika hatudu, katak  85% pasiente ne’ebe vizita no halo tratamentu iha ospital nazional ne’ebe lolos pasiente sentru saude nian. 

 

Entretantu pasiente husi munisipiu Viquqeque, Amelia da Silva ne’ebe  lolos halo diagnostiku USG ba nia moras iha HNGV, maibe la konsege tanba la iha karta referral husi mediku ruma.

 

“Hau mai atu halo USG kabun tanba hau sente moras, maibe sira dehan tenke lori ho karta referral husi sentru saude, e hau la lori tanba hau lahatene,” nia hateten.

 

Entaun ho triste, nia tenke fila ba munisipio atu foti karta referral hodi bele asesu ba tratamentu iha ospital nasional.

 

Iha parte seluk, delegada Saude munisipio Dili, Agostinha da Costa rekonese katak sosializasaun sei menus, maibe kontinua fo hanoin atu sira bele fo fiar ba pesoal saude ne’ebe besik sira.

 

“Pesoal saude sira mos iha responsabilidade atu divulga informasaun, liu –liu antes fo konsulta ba ema, hato’o uluk informasaun sira relationa problema saude no servisu sira,” nia hateten.

 

Nia dehan, divulgasaun informasoens liu husi halo avizu sai tama bairo, sentru saude, postu saude sira  no la liu husi media elektronik inklui televizaun tanba laiha orsamentu ba ida ne’e.

 

Kona ba servisu promosaun saude, nia dehan sei fo formasaun baziku kona ba moras sira no nia prevensaun ba lideransa komunitaria sira atu bele ajuda habelar ba komunidades iha suku laran.