Ministeriu Saude preokupa  tebes ho pasiente nain 200 resin ne’ebe afetadu HIV/SIDA agora dadaun livre hela iha komunidade sira nia le’et no la halo tratamentu e ida ne’e fo ameasas bo’o t ba nasaun Timor-Leste.

 

Xefe Interino Unidade Programa HIV/SIDA Ministeriu Saúde, Costantino Lopes dehan, antes ne’e iha ema nain 316 detektadu pozitivu HIV/SIDA, maibe nain 86 mak ativu hodi halo tratamentu Anti Retro Viral (ARV) enkuantu sira seluk lakon.

 

“Nain 200 resin ami la hatene los agora sira iha ne’ebe,” preokupa Xefe Interino Unidade Programa HIV/SIDA Ministeriu Saúde, Costantino Lopes, (23/03), iha Salaun Delta Nova, Dili.

Nia promote katak Ministerio Saúde (MS) hamutuk ho organizasaun relevante sei esforsu an atu lori fila pasiente hirak ne’e hodi halo tratamentu, nune’e bele hanaruk tan sira nia vida moris.

Tanba ne’e nia husu kolaborasaun ema hotu nian, liu-liu familia sira labele halo diskriminasaun maibe apoia sira atu asesu ba tratamentu tanba ” se livre deit sei fo ameasas bo’ot ba nasaun ida ne’e,” tenik xefe Lopes.
Bazeia ba estatistika ne’ebe iha, hahu tinan 2003-2012 Ministerio Saúde liu husi Sentru Voluntario Konseilamentu Konfidensial Teste ( VCCT) ne’ebe estabelese iha teritorio tomak identifika pasiente HIV/SIDA hamutuk  316 kazus, husi numeru ne’e nain 86 hala’o tratamentu ARV, nain 37 mate no nain 200 resin mak sei iha komunidade nia let.

Nia informa, ministerio trasa ona politika ida atu prevene moras ida ne’e liu husi distribuisaun Kondom nudar alternativa ikus hodi prevene an, promosaun no sosializasaun nafatin ba komunidade hotu tanba moras ne’e la’os hadaet husi anin maibe husi hahalok ema ida nian.

Entretantu tuir membru Komisaun F (Saúde, Edukasaun, Jeneru, Veteranus), Deputadu Eladio Faculto katak pasiente nain hirak ne’ebe la halo tratamentu ARV ne’e fo ameasas ba dezenvolvementu nasaun Timor-Leste.

“Tanba la halo tratamentu fasil no lais atu da’et ba ema seluk,” Deputadu ne’e kestiona.

Tanba ne’e nia husu ba Ministeriu Saúde atu servisu maka’as hodi buka tuir nafatin maluk sira ne’ebe mak identifika ona positive HIV/SIDA, atu tama iha fatin tratamentu no kontrola.

Deputadu ne’e sujere ba MS, atu loke an ba media hodi fo sai informasaun kona ba moras ida ne’e tanba ema barak mak laiha informasaun entaun sira tauk no subar an.

Atu redus numeru moras ida ne’e, nia dehan, edukasaun prevensaun importante tebes tanba ne’e MS tenke aselera politika ida hodi sosializa prevensaun ba komunidade konaba moras HIV/SIDA no politika teste nian inklui mos sistema distribuisaun Kondom maske la’os 100 prusentu seguru maibe alternative ikus atu prevene an.