Professor Damien Kingsbury
Diretor, Sentru Sidadania,
Dezenvolvimentu no Direitus
Humanus
Fakuldade Artes no Edukasaun
Universidade Deakin, Melbourne, Australia

Timor-Leste besik ona tama ba segunda ronda eleisaun prezidential iha dame nia laran ne’ebe hatudu durante primeira ronda. Maske iha insidente ida iha Distritu Viqueque, la iha violensia tan, to’o agora, atu distabiliza prosessu eleitoral. Barak mak kongratula Timor-Leste kona ba rezultadu ida ne’e.

Ambiente dame laran ne’ebe haleo eleisaun ida ne’e rezulta hosi akordu entre lideres partidus politikus atu hapara sira nia apoiantes ataka malu. Ida ne’e kontrasta eleisaun 2007 nian ne’ebe la dun iha barak inisiativas atu hapara violensia no destruisaun ne’ebe tuir molok no hafoin eleisaun iha tempu ne’eba.

Timor-Leste nia belun barak hanoin iha tempu ne’eba propozitu hosi manan idependensia mak saida. Ema barak iha Timor-Leste mos hanoin hanesan no desde momentu ne’eba rejeita tomak violensia.

Timor-Leste nia lideres politiku mos rekonhese katak iha tempo badak sira mos tenki assume responsabilidade tomak kona ba seguransa Estadu nian tanba ONU no Forsa Estabilizasaun Internasional mos are sai ona iha tinan ne’e ramata. Instabilidade agora signifika katak lideres sira sei hetan ambiente instavel ba tempu naruk.

Instabilidade refleta lideransa nia inabilidade atu lidera iha nivel domestika no atu hapara siklu frajilidade Estadu nian, karik falhansu mos, no halo mosu potensial ba futura intervensaun eksterna. La iha Ema ida – Ema Timor ka komunidade internasional – hakarak ida ne’e akontese fila fali.

Liu liu saida mak sira hotu hakarak mak atu ema Timor-Leste iha futuru ne’ebe seguru no hakmatek atu nune sire bele harii sira nia moris ho diak. Timoroan barak lui moris iha kiak nia laran no loron-ba-loron hetan difikuldade atu suporta sira nia familia no sira nia aan rasik. Konflitu halo mosu deit obstakulus difisil atu ema barak liu bele ultrapassa.

Benefisius independensia mos neneik atu hetan rezultadu, maibe ida ne’e mos normal iha nasaun ne’ebe foin hetan idependensia no presiza harii kapasidade ekonomika no organizasaun nian. Violensia no destruisaun halo objektivus hirak ne’e dok liu atu alkansa.

Ema barak liu iha Timor-Leste hatene nune maibe perguntas ne’ebe mossu mak tanba sa mak iha violensia barak mosu to’o ohin loron and tanba sa mak sei kontinua la ses dok hosi kompetisaun politika, hanesan eventus foin dadauk iha Viqueque hatudu.

Iha ambiente ho rekursus limitadu, lideres ba grupus opostus kompete atu assegura rekursus barak liu ba sira nia grupu rasik. Bele kona ba emprego, kontratus ka benefisius seluk.

Wainhira sira nia lider hetan kargu politku aas sira bele hein atu hetan distribuisaun rekurus entre sira nia ema. Sira nia ema kontente no lider hametin tan nia poder rasik.
Maibe iha situasaun ida hanesan ne’e, lider no nia grupu ne’ebe la hetan poder lakon mos assessu kona ba rekursus. Ida ne’e la os situasaun manan-manan.

Iha ambiente ida ne’ebe la iha dalan barak atu bele influensia kompetisaun politika, rezultadu mak assessu ba rekursus, demonstrasaun ka inisiativas seluk atu hatudu suporta mak sai nudar simbolo unidade no advokasia. Limita ka suporta ema seluk demonstra unidade ida ne’e no advokasia bele influensia perspsaun kona ba popularidade no lejitimidade no muda oportunidades eleisaun nian.

Limita ema seluk nia hatudu politika sai mos nudar aumenta susessu eleitoral. Susessu eleitoral mak tuir mai haree nudar parte grupu ida no sai nudar faktor ida atu fahe favores.

Passu badak atu koko atu limita ema seluk nia liberdade kona ba espresaun politika atu rezisti nune mos katak limitasaun ida ne’e sai fali dalan ba konflitu. Konflitu bele mossu bainhira partidu rua ka liu koko atu limita ida seluk nia liberdade espressaun; sira nain sura ataka no sira nain rua rezisiti, ne’ebe halo aumenta potensial ba violensia.

Maibe wainhira rekursus mos limitadu, tuir los hirak ne’e tenki fahe la os tuir lider-kliente maibe tuir maneira hanesan bazeia ba sidadania atu garante katak ema hotu hetan buat ruma no katak la iha ema ida ne’ebe la hetan liu. Ida ne’e justu no ajuda harii koezaun nasional.

Iha parte seluk benefisiarius hosi violensia politika la os ema ne’ebe partisipa iha nia laran no ne’ebe tau iha risku sira nia propriedade ka liberdade. Sira nia rekompensa oituan deit. Benefisiarius hosi violensia mak lideres ne’ebe dala barak liu la arriska sira nia moris ka propriedade no bele hetan benefisiu liu hosi ema seluk nia sofrimentu. Lealdade tuir los la os ba patraun maibe ba nasaun no ba sidadaun hanesan seluk.

Timor-Leste sei dezenvolve hela maibe nia rekursus aumenta maibe presiza mos distribuisaun hanesan atu garante katak ema hotu hetan tratamentu hanesan no katak la iha ema ida katak moris iha desvantajen nia laran no mos katak la iha ema ida ne’ebe senti sira presiza luta atu bele fo vantajen ba sira nia patraun grupu nian.

Nune katak servisu tenki distribui bazeia ba kompetensia no liu hosi prosessu kompetitivu do ke liu hosi favores pessoal. Kontratus fo bazeia kona ba saida mak atu hetan liu hosi ossan ne’ebe selu. Produtus no servisus fahe tuir sidadania la os tanba pessoal ka lealdade ba partidaria. La iha buat ida atu manan liu hosi violensia no la iha nesesidade ba violensia.    

Timor-Leste tuir los la presiza parabens hosi seluk kona ba la naksobu aan maibe tuir los tanba buka dalan atu hapara possibilidade atu mossu tan violensia. Paz mak norma ba Timor-Leste nia kompetisaun politika no la bele sai nudar exssaun bo’ot ida.