Quarta, Março 29, 2023
Total visitors: 734545

PRADET Fó Asisténsia Ba Vítima VBJ Na’in 1073 Iha Tinan 2022

Published: Março 29, 2023
Diretór Ezekutivu Organizasaun Psychosocial Recovery and Development in East Timor (PRADET),...

MS Preokupa Komunidade Balun Iha Ataúro Konsumu Udan-Been

Published: Março 28, 2023
Ministra Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo preokupa komunidade barak iha munisípiu Ataúro...

AMTL Lamenta Ho Prosesu Konsultasaun Ba Alterasaun Lei Regula Profisionál Saúde

Published: Março 28, 2023
Prezidente Associação dos Médicos de Timor-Leste (AMTL), Doutór Rui Maria de Araújo hateten...

MS: Lei Bandu Profisionál Saúde Servisu Iha Fatin Rua

Published: Março 23, 2023
Diretór Jerál Servisu Korporativus, iha Ministériu Saúde (MS), Marcelo Amaral informa dekretu lei...

SM Kaptura Sidadaun Estranjeiru 42 Iha RAEOA

Published: Março 23, 2023
Servisu Migrasaun (SM) kaptura sidadaun estranjeiru na’in 42 ne’ebé servisu ilegál iha Rejiaun...

TL Rejista Kazu Lepra Foun 98 Iha Periodu Tinan 2022

Published: Março 23, 2023
Diretora Nasional Kontrolu Moras, iha Ministerio Saude, Doutora Josefina Clarina Joao informa iha...

Diretor Assosiasaun Direitus Humanus (HAK), Manuel Monteiro, hateten atendementu judisial Defensor Publiku (DP) ba arguido sira ho prizaun preventiva durante ne’e ladun diak.

 

Wainhira HAK halo monitorizaun iha prizaun rua (Becora no Gleno), nia dehan, prizioneiru sira sempre kestiona kona ba sistema atendementu defensores publiku ne’ebe ladun vizita no tau matan ba arguido sira.

“Sira akompanha iha primeiru julgamentu deit, sira la esforsu tan atu buka tan evidensia katak hau nia kliente ne’e sala duni ga la’e, sira la halo tan ida ne’e ona,” Diretor HAK Monteiro kestiona, iha Dili.

Pior liu tan, nia hateten, defensor publiku sira ne’e kuandu atende lider sira ne’ebe komete krimi, ne’e diak liu duke povu kbi’it la’ek sira.

“Deferensias bo’ot tebes ho lideres ou osan nain sira, ne’e sira nia akompanhamentu diak tebes, sira buka tan evidensia depois sira halo rekursu, maibe ba povu ki’ik sira laiha,” nia kompara.

Hatan ba kestaun ne’e Prezidente Defensor Publiku, Sergio Hornai, rekonese katak servisu DP durante ne’e seiduak maximu, tanba rekursu humanus sei limitadu hodi atende ba arguido ho desizaun prizaun preventive.

“Defensor publiku iha deit nain tolu nulu no ita iha prizioneirus por volta de 500 ital, entaun ita labele proporsionaliza ita nia rekursu ho numeru prizioneirus ne’ebe mak iha,” Hornai hateten.

Maske nune’e, nia dehan, defensores publiku nafatin esforsu oinsa mak fo asistensia ne’ebe diak, espesialmente ba sira ne’ebe mak foin hasoru primeiru interogatoriu, no hasoru sumariu e julgamentu sira ne’ebe mak markadu ona.

“Ita presiza halo jestaun tempu, mesmu sira labele atende hotu kedas, maibe minimu sei bele halo buat ida ba ema ida rua ho numeru rekursus ne’ebe mak ita iha,” nia hateten.