Sábado, Abril 20, 2024
Total visitors: 766366

Presidente Konfederasaun Sindikatu Timor-Leste (KSTL), Almério Villa Nova hateten keixa ne’ebe sira simu husi trabalhador sira hatudu kompanhia internasional mak barak liu hakotu relasaun servisu ho trabalhador sira kompara ho kompanhia nasional tanba razaun laiha kapasidade finanseiru sufisiente atu selu trabalhador sira.\

Presidente Konfederasaun Sindikatu Timor-Leste (KSTL), Almério Villa Nova hateten keixa ne’ebe sira simu husi trabalhador sira hatudu kompanhia internasional mak barak liu hakotu relasaun servisu ho trabalhador sira.

Nia dehan hahu fulan Janeiru to’o Setembru tinan 2021, sira regista kazu disputa laboral hamutuk 114, ne’ebe mai ho tipu kazu oioin hanesan hapara servisu, la hetan pagamentu overtime, pagamentu la kompletu, la hetan lisensa anual no hetan infesaun Covid-19.

“Husi kazu 114 ne’e, kazu 109 mak depois ita halo aproximasaun no negosiasaun hetan ona solusaun hanesan tama fali servisu no balun hetan sira nia direitu ba kompesesaun, maske sira balun komete sala grave. Hela kazu 5 mak sei iha prosesu laran tanba ami konsidera kompleksu,” nia hateten via telefone.

Nia hateten problema disputa laboral iha futuru sei aumenta makas no sei afeta ema barak lakon servisu tanba situasaun politika rai laran no surtu Covid-19 fo presaun bo’ot tebes ba ekonomia rai laran tanba realidade hatudu kompanhia barak taka, hamenus trabalhador, suspende atividade.

Nia hatutan govern tenke halo ona investimentu ba setor produtivu sira hanesan agrikultura, peskas, turismu no minarai atu bele absorve problema dezempregu iha rai laran.

Iha parte seluk, Diretor Executivu Servisu Rejistu no Verifikasaun Emprezarial, IP (SERVE), Florêncio da Costa Sanches hateten kompanhia internasional no kompanhia nasional sira ne’ebe nain ema estranjeru barak mak taka tanba laiha ona kapasidade finanseru atu selu eletrisidade, aluga uma no rai inklui selu trabalhador sira.

Nia dehan hahu fulan Janeiru to’o Agostu tinan 2021, kompanhia hamutuk 28 mak deside taka kompanhia ho razaun laiha rendimentu ba atividade no servisu ne’ebe sira fornese.

“Normalmente empreza laos kompanhia no kompanha fo servisu ba ema nain tolu, agora ema taka hamutuk 28 ita multiplika kuaze ema nain besik atus ida maka lakon servisu direta. Agora sira indireta mos barak tanba ema ida fila ba uma fo han ema nain tolu ba leten, entau numeru ne’e aumenta barak tan,” nia hateten.

Nia hateten sira halo esforsu atu konvense emprezario sira atu taka deit atividade husik kompanhia moris, maibe razaun principal ne’ebe aprejenta maka laiha rendimentu atu selu eletrisidade, arendamentu uma no rai.