Kordenador Programa Asistensia Moras Mental, iha Organizasaun Psychosocial Recovery and Development In East Timor (PRADET). Nicolau Vicente Ximenes hateten iha situasaun surtu Covid-19 komunidade presiza tebes informasaun primeiru sokoru psikososial atu ajuda sira kuidadu kondisaun mental.

Kordenador Programa Asistensia Moras Mental, iha Organizasaun PRADET, Nicolau Vicente Ximenes hateten iha situasaun surtu Covid-19 komunidade presiza tebes informasaun primeiru sokoru psikososial atu ajuda sira kuidadu kondisaun mental.

Nia salienta atividade sosializasaun ne’e halao deit iha munisipiu Dili, liu-liu ba grupo alvu sira iha komunidade hanesan grupo konseilho suku, joventude no komunidade igreja sira atu sira bele habelar ba ema seluk.

“Ita hotu hatene katak iha situasuan pandemia Covid-19 ne’e, hamosu presaun psikologia hanesan ema sente stress, tauk, paniku, preokupa, entau formasaun ne’e ajuda sira promove sira nia saúde mental,” nia hateten hafoin partisipa iha atividade sosializasaun iha Igreja Nosa Senhora Maria da Graça Tasi Tolu, Dili.

Nia dehan topiku ne’ebe sira fahe ba partisipante sira maka meus atu maneja stress, trauma, paniku no estratejia seluk bele hakalma sira aan atu nafatin halao atividade sira iha komunidade.

Nia hateten situasaun agora ho surtu Covid-19 no aumenta ho presaun moris ne’ebe makas halo ema barak sente stress to’o monu ba kondisaun grave tanba dadus hatudu numeru kliente moras mental iha sentru rehabilitasaun psikososial aumenta no iha komunidade mos aumenta.

Iha parte seluk, partisipante Ozorio Babo hateten informasaun sira ne’e importante tebes ba komunidade sira atu bele prepara mental hasoru kualker situasaun ne’ebe mosu hanesan surtu Covid-19 no inundasaun tanba ema barak maka lakon sasan to’o lakon membru familia.

“Informasaun sira ne’e diak liu habelar tan no involve komunidade barak atu ema hotu bele hetan informasaun ne’ebe klaru no lolos hodi prepara sira nia mental hasoru situasaun ne’ebe akontese iha ita nia rai,” nia hateten.

Nia hateten saúde mental ne’e importante tebes atu fo atensaun prioridade tanba wainhira kondisaun mental la saúdavel hanoin barak, paniku, tauk halo saúde fisiku most un no fasil atu hetan moras seluk.