Quinta, Abril 25, 2024
Total visitors: 766366

Xefe Gabinete Kontrolu Kualidade no Komunikasaun Sosial, iha Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV), Sara Maria Xavier informa katak iha fulan Setembru tinan 2021, pasiente nain 19 mate iha sala urgensia no maioria sofre atake fuan.

Xefe Gabinete Kontrolu Kualidade no Komunikasaun Sosial, iha Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV), Sara Maria Xavier informa katak iha fulan Setembru tinan 2021, pasiente nain 19 mate iha sala urgensia no maioria sofre atake fuan.

Nia salienta pasiente sira ne’e, nain 11 to’o iha sala urgensia no hetan duni intervensaun husi ekipa profesional saúde sira, maibe la konsege salva tanba kondisaun kritiku. No nain 8 seluk mate iha dalan ba hospital.

“Sira to’o mai ho kondisaun ne’ebe grave no kritiku tebes, entau labele konsege salva. Ida ne’e maioria ho sira ne’ebe atakasaun fuan no asidente trafiku ne’ebe todan kauza direita ba sira nia mate,” nia hateten iha servisu fatin Bidau, Dili.

Nia hateten pasiente sira ne’e maioria ho idade tinan 60 ba leten no sira iha moras komplikasaun oioin hanesan ipertensaun, diabetiku, bronco aspirasi no moras kronika lahada’et seluk.

Tuir dadus estatistika HNGV iha fulan setembru, hatudu total pasiente tama iha sala urgensia hamutuk 1519. Pasiente sira ne’e maioria ho kazu asidente trafiku motor no kareta hamutuk 103 no kazu sira seluk inklui kazu violensia fisiku sosial.

Nia informa husi 1519 pasiente ne’e nain 524 mak baixa iha enfarmaria sira hanesan maternidade, medisina interna, sirulgia, pedatria, pernatologia, pisikiatria no nain 995 mak alta fila ba uma.

Iha parte seluk, Xefe departamentu Moras Lahada’et, iha Ministerio da Saúde, Dr. Frederico Bosco Alves dos Santos rekonhese peskiza sira hatudu 44% mortalidade iha hospital sira kauza husi moras kronika la hada’et hanesan ipertensaun, kankru, diabetiku, stroke, atakasaun fuan.

Nia dehan sira esforsu hamutuk ho parseiru sira halo edukasaun no promosaun saúde konaba stilu da vida saúdavel, liu-liu pratika abitu alimentar saúdavel, halo exersisio regular, evita konsumu tabaku no alcohol. No fortifika prestasaun servisu kuidadu saúde primaria atu halo deteksaun sedu hodi evita komplikasaun no fo tratamentu ba komplikasaun sira atu evita mortalidade no defisiente.

“Ita integra ona iha kurikulum escolar ministerio edukasaun nian hanesan material ida atu hanorin ita nia oan sira desde iha eskola primaria konaba stilu vida saúdavel, abitu alimentar ne’ebe saúdavel, impaktu uzu tabaku no alcohol atu iha futuru sira bele prevene aan labele hetan moras,” nia hateten

Nia hateten eskola sira implementa ona no sira nafatin kopera ho setor edukasaun atu integra mos pesoal saúde sira iha atividade formasaun ba profesores sira hodi koalia mos material sira konaba saúde nian.