Quinta, Abril 18, 2024
Total visitors: 766366

Presidente Instituto Para a Defesa dos Direitos da Crianças (INDDICA), Dinorah Granadeiro hateten rezultadu relatoriu Analiza ba Situasaun Labarik nian iha Timor-Leste 2022, hatudu labarik idade tinan 3 to’o 15 pursentu 75 la atende pre-eskolar tanba limitasaun pre-eskolar iha area rural no konsensia familia nian ba importansia edukasaun pre-eskolar sei menus.

Presidente Instituto Para a Defesa dos Direitos da Crianças (INDDICA), Dinorah Granadeiro hateten rezultadu relatoriu Analiza ba Situasaun Labarik nian iha Timor-Leste 2022, hatudu labarik idade tinan 3 to’o 15 pursentu 75 la atende pre-eskolar.

Nia dehan rezultadu analiza ne’e solidu tebes sai evidensia forte no referensia ba institusaun governu nian no organizasaun relevante sira atu bele hola papel importante eleva direitu labarik no fo protesaun ba labarik sira.

“Fisikamente labarik idade ki’ik oan ho distansia eskola ne’ebe do’ok, dalabarak inan aman sira lakohi haruka oan ba eskola tanba iha suku barak seidauk iha pre-eskolar. Entau sira tenke lori fali sira nia oan ba suku seluk, ne’e prejudika sira ho distansia ne’ebe do’ok risku ba labarik sira tanba ne’e iha dadus hatudu 75% labarik sira la asesu ba eskola,” nia hateten hafoin halo abertura ba atividade sosializasaun rezultadu Analiza ba Situasaun Labarik nian iha Timor-Leste ba orgaun komunikasaun sosial sira iha salaun City 8, Has Laran, Dili.

Nia hateten dadus mos hatudu familia, liu-liu inan aman sira seidauk tau importansia ba eskola infansia tanba ne’e sira la hanoin lori oan sira ho idade tinan 3 ate 5 ba eskola husik halimar deit iha uma to’o idade tinan 6 mak ba tama iha primeru anu ensinu baziku.

Nia hatutan rezultadu analiza ne’e mos relata labarik 20% mak repete iha primeru anu tanba la liu husi ensinu pre-eskolar laiha fundasaun ne’ebe forte.

Nia haktuir rezultadu analiza ne’e hanesan evidensia forte atu halo advokasia ba ministeriu save sira, liu-liu ministeriu edukasaun atu bele hadia politika, programa no planu orsamentu sira ne’ebe sensivel ba labarik sira tanba labarik mak futuru ba dezenvolvimentu nasaun ida nian.

Enkuantu, Xefe Planeamentu, Evaluasaun no Monitorizasaun, iha UNICEF, Emmanuelle Collet hateten jornalista sira iha papel importante tebes atu elabora reportajen konaba labarik sira nia moris ne’ebe sofre iha Timor-Leste, hodi husu responsabilidade governu nian ba komprimisiu sira mak sira halo hodi hakonu labarik sira nia direitu.

“Asaun save nesesaria ida mak, Ministeriu sira presiza atu monitoriza no aloka orsamentu ba labarik sira nia nesesidade. Introdusaun Child Marker husi Ministeriu Finansas sei fasilita ida ne’e, ajuda ministeriu sira avalia sira nia atividade sira no hare orsamentu hira mak tau ona ba labarik sira,” nia hateten.

Nia dehan asaun seluk mak tenke foku intervensaun komprovada sira bazea ba evidensia hodi garantia katak Timor-Leste nia jerasaun sira tuir mai hetan protesaun husi konsekuensia raes badak, krekas, moras, violénsia, no falta edukasaun.

Nia hatutan asaun importante ida mak ministeriu relevante sira tenke fasilita aprovasaun lei pendente sira hanesan lei protesaun labarik no foinsa’e iha perigu pendente iha tinan 2017, lei justisa juvenil pendente iha tinan 2010, kodigu ba labarik pendente tinan 2010.

Iha parte seluk, Diretur Nasional Estatistika, Silvino dos Santos hateten rezultadu analiza ne’e dadus official governu nian, ne’ebe halo analiza bazea ba informasaun sira iha sensu uma kain, peskiza saúde no demografia tinan 2016, peskiza nutrisaun no aihan no dadus Education management information system husi Ministeriu Edukasaun.

“Ita espera katak publikasaun sira ne’ebe iha, husu ita atu uza didiak ba ita nia planu liu-liu liga espesial ba labarik sira nian tanba ita koalia konaba labarik ita halo dezenvolvimentu ba labarik karun liu bainhira ita laiha dadus. Dalaruma ema dehan dadus ne’e karun, maibe se ita halo dezenvolvimentu sein dadus karun liu fali,” nia hateten.