Mediku Onkolojista, iha Hospital Nasionál Guido Valdares (HNGV), Doutor João Teodosio Amaral informa pasiente kankru susun ne’ebé halo tratamentu iha ospitál nasionál dominante ho idade tinan 18 até 40, signifika idade sira repordutivu ba feto.

Mediku Onkolojista, iha Hospital Nasionál Guido Valdares (HNGV), Doutor João Teodosio Amaral informa pasiente kankru susun ne’ebé halo tratamentu iha ospitál nasionál dominante ho idade tinan 18 até 40.

Nia dehan grupo idade ida ne’e kompara ho nasaun seluk, Timor-Leste iha idade ne’ebé joven tebes tanba nasaun seluk kazu dominante ba feto sira idade 30 até 40.

“Infelizmente ita laiha estudu ida katak tanba sa kankru susun afeta barak liu iha idade joven, maibe realidade mak ida ne’e pasiente sira ne’ebé mai hetan tratamentu iha HNGV no sira ne’ebé ami konsege rejista mak idade entre 18 até 40 ne’ebé predomina iha moras kankru susun,” nia hateten bainhira halo sosializasaun informasaun kankru susun no serviks ba funsionariu Sekretariu Estadu Igualidade (SEI) iha ambitu selebrasaun loron mundial kankru, iha Caicoli, Dili.

Nia hateten moras kankru sai preokupasaun mundiál tanba relatorio Organizasaun Mundial Saúde (OMS) hatudu, kankru okupa segundu lugar kauza ba mate depois moras cardiovascular. No kankru komun ne’ebé afeta feto sira mak susun reprejenta 24,5% husi tipu kankru ne’ebé feto sira sofre.

Nia hatutan moras kankru sira ne’e bele prevene tanba ne’e importante reforsa atividade sosializasaun hasa’e koñesementu no konsensia públiku, liu-liu feto sira atu adopta stilu vida ne’ebé saudavel no halo ezaminasaun regular ba susun hodi halo deteksaun sedu tanba nune’e mak bele salva vida.

Nia haktuir pasiente kankru susun ne’ebé deteta iha stadiu I até IIA nia sobrevivensia ne’e 99% katak pursentajen moris bele to’o tinan lima tan no liu. kazu sira ne’ebé deteta iha stadiu IIB até IIIC nia pursentajen 86% no kazu sira deteta iha stadiu IV prusentajen sobrevivensia 28%. Tanba ne’e importante halo deteksaun sedu no tratamentu proprio bele salva vida.

“Agora dadaun iha HNGV iha ona unidade servisu oncolojia, servisu ne’e estabelese iha tinan kotuk 2023, agora ami komesa halo atendimentu ba pasiente sira no halo tratamentu. Maske laos tratamentu sira intensivu no sufestikadu, maibe iha tratamentu kontinuasaun bolu tratamentu mantenamentu ba pasiente sira ne’ebe halo ona tratamentu intensivu iha rai liur bele halo tratamentu kontinuasaun iha ne’e,” nia haktuir.

Nia dehan ekipa onkologista sira halo ona diskusaun ho Ministeriu Saúde konaba planu hari sentru onkolojia komprensivu iha futuru atu redus numeru transferensia moras ba rai liur no bele fo tratamentu ba ema barak liu tan tanba durante ne’e kada tinan governu halo despeza purvolta $20,000,000 asegura tratamentu ba pasiente sira iha rai liur. No husi numeru ne’e ba moras kankru deit bele $7 até 8 mileons.

Tuir dadus statistika ospital nasionál iha tinan 2018 até 2022, rejista kazu kankru susun hamutuk nain 157, ne’ebé balun sei halo tratamentu no barak mak mate ona tanba kondisaun grave.

Entretantu, Diretóra Ezekutivu Fundasaun Alola, Maria Imaculada Guterres hateten kada tinan iha loron 4 fulan-febreiru, mundu tomak komemora loron mundial kankru hanesan meus ida atu hasa’e koñesementu no konsensia públika konaba perigu moras kankru, fator risku sira ne’ebé kontribui ba moras ne’e, sinais ba moras kankru no tratamentu ba moras ne’e.

“Ami hare katak komunidade sira ne’ebé tuir ami nia atividade sosializasaun iha ona mudansa ba koñesementu no barak komprende ona sinal moras ne’e, fator risku ne’ebé kontribui ba moras kankru susun no serviks, sira konsente ona katak dalan diak liu salva vida mak tenke lalais ba fasilidade saúde hasoru profesionais saúde sira ajuda hetan tratamentu lalais hodi salva vida,” nia hateten.

Nia dehan seidauk iha estudu tanba sa kankru susun barak afeta feto sira ho idade 18 até 40, maibe esforsu ne’ebé sira halo mak konsidera grupo idade ne’e ba iha alvu atividade sosializasaun atu hasa’e sira nia koñesementu no konsensia halo prevensaun no deteksaun sedu ba tratamentu.

Nia informa hahu tinan 2014 até fulan-janeiru tinan 2024, sira halo ona referal ba feto hamutuk 245 ba ospital nasional tanba iha problema ho susun no serviks. Husi numeru ne’e rezultadu analiza konfirma nain 25 sofre kankru susun no nain 5 sofre kankru serviks. Alende ne’e husi 25 kazu kankru susun ne’e nain 18 mak mate ona no nain 5 kankru serviks ne’e nain ida mate ona.

Iha parte seluk, Sobrevivente Kankru Susun, Isabel de Lima enkoraja feto sira atu labele moe no tauk aprezenta aan ba profesionais saúde sira, bainhira sente mosu buat ruma la normal iha isin tanba sedu sei bele salva vida.

“Hau nia primeru operasaun iha tinan 2009 no segundu operasaun iha tinan 2010, agora iha ona tinan 2024, konserteja iha tempu ida ne’ebe mak hau konsege ultrapasa. Maibe buat sira ne’e hotu tanba ita nia boa-vontade, saida mak hau halo fiar ba saida mak mediku no enfermeiru sira koalia, no ita tenke hamatek halo tuir orientasaun tratamentu saida deit,” nia dehan.

Nia mos husu feto sira labele subar aan to’o kondisaun grave tanba realidade iha Timor, barak mak subar aan to’o ikus mai labele salva vida.