- Publika iha: 01 Outubro 2020
Diretora Nasional Veterinaria, Doutora Joanita Bendita da Costa Jong hateten ho orsamentu fundu COVID-19 nian, ministerio aloka ona montante $35,000 hodi sosa aimoruk vasina ba animal nian atu halo vasinasaun.
Nia dehan, vasina sira ne’e sosa iha nasaun Malasia tanba ne’e sira halo kordenasaun ho organizasaun World Food Programe (WFP) atu sira nia aviaun ne’ebe mai bele tula ho vasina sira ne’e to’o ona iha Timor-Leste no sira halo ona distribuisaun ba sentru servisu saude animal iha munisipiu atu halo vasina ba animal sira.
“Vasina ne’e sei bele kobre to’o kampaña nasional vasina nian iha fulan Marsu tinan 2021. Depois ne’e orsamentu normal ita koloka osan sosa fali tan tanba ne’e vasina ita laiha problema,” nia hateten iha servisu fatin Comoro, Dili.
Nia rekoñese, servisu atendimentu saúde animal seidauk bele kobre hotu teritorio laran tanba limitasaun rekursu humanu, maibe governu halo esforsu estabelese ona sentru servisu saúde animal nian iha munisipiu 10 inklui Dili atu fo prestasaun kuidadu saúde ba animal sira.
Nia dehan, agora dadaun veterinario Timoroan iha deit ema nain 17, no tekniku veterinaria kuaze nain 68 ne’ebe kolokadu iha munsipio no postu administrativu sira atu bele fo prestasaun servisu atendimentu saude animal ba komunidade sira.
Nia informa, sira fo prioridade atu fo asistensia saúde ba komunidade sira ne’ebe hakiak animal ho numeru ne’ebe bo’ot, mais ou menus 30 ba leten, atu bele hare nia rezultado no bele kontribui duni ba hadia moris hakiak nian sira nian.
Iha parte seluk, Diretur Executivu Organizasaun Hametin Agrikultura Sustentavel (HASATIL), Gil Boavida hateten servisu atendimentu saúde animal seidauk tama iha prioridade setor agrikultura nian tanba realidade produtu animal nian maioria importa.
Nia dehan, area ida ne’e seidauk iha atensaun husi governu tanba rekursu humanu ba area ida ne’e sei menus tebes, no infrastruktura atu apoia servisu ida ne’e seidauk tanba ne’e servisu iha baze lalao hodi implika ba produsaun animal menus.
“Ita seidauk deskobre kada animal ne’ebe agrikultor sira hakiak ho kuantidade bo’ot. Hau hare karau no bibi barak, maibe fahi no manu numeru tun tanba foin lalais akontese moras ataka fahi no manu, entau governu tenke buka meius atu ajuda hakiak nain sira atu kontribui ba rekuperasaun ekonomia tanba maioria komunidade hakiak animal,” nia hateten.
Nia dehan, faktus ne’ebe hatudu liu husi rezultado peskiza sensu agrikultor katak uma kain 6% deit mak iha asesu ba servisu atendimentu saúde animal nian, ne’e signifika sai ona ezijensia ida ba governu halo planu tinan 2021, atu responde ba nesesidade ida ne’e hodi hasa’e produsaun animal iha rai laran.