Diretora Nasional Veterinaria, Doutora Joanita Bendita da Costa Jong hateten, agora dadaun sira laiha stok medikamentu atu fo tratamentu saúde ba komunidade sira nia animal ne’ebe moras tanba governu lao ho osan duodesimu, laiha osan atu kompra aimoruk.

Diretora Nasional Veterinaria, Doutora Joanita Bendita da Costa Jong hateten, agora dadaun sira laiha stok medikamentu atu fo tratamentu saúde ba komunidade sira nia animal ne’ebe moras.

Nia dehan, moras animal ne’ebe ekipa survelensia regista iha rai laran mak African Swine Fever (ASF), Classical Swine Fever, moras parasita interna no externa.

“Ita nia problema ne’e mak laiha medikamentu ba halo tratamentu tanba durante ne’e ita uza hela medikamentu ne’ebe sosa iha tinan 2019, tinan ne’e ita lao ho osan duodesimu entaun ita lasosa,” nia hateten iha servisu fatin Comoro, Dili.

Nia salienta, liu husi fundu COVID-19, sira hetan orsamentu hodi halo jestaun saúde animal nian tanba ne’e sira aloka $39,000 hodi sosa medikamentu animal nian, maibe sei iha prosesu aprovizionamentu.

Nia dehan, medikamentu ne’ebe sosa mak items sira antibiotika, anti parasita no vitamina no inklui mos ekipamentu sira hanesan daun atu bele halo tratamentu ba komunidade sira nia animal.

Nia haktuir, komunidade sira ne’ebe iha animal moras bele kordena ho pesoal teknika veterinaria iha postu administrativu atu bele fo asistensia.

Nia informa, agora dadaun sira la registu ona kazu fahi mate tanba hetan ataka husi virus ASF, maibe virus ida ne’e eziste hela iha rai laran tan ne’e tenke halo jestaun hakiak animal ne’ebe diak atu evita kontamina ho virus.
Diretor Veterinaria Munisipio Dili, Teofilo Maia hateten sira iha koperasaun servisu ne’ebe diak ho governu sentral atu fo asistensia servisu saúdde ba animal sira, liu-liu halo vasina no tratamentu.

Nia dehan, bainhira komunidade sira nia animal moras hato’o informasaun ba sira hodi fo tratamentu, maibe atendimentu vasina ne’e sira halo orario atu bele halo vasina.

“Tratamentu ita lao hela, maibe vasina mak ami konsege vasina fahi hamutuk 236, manu 1,333 no karau mai lahalo vasina tanba aimoruk laiha,” nia hateten.

Nia dehan, servisu atendimentu saúde animal nian lao hela, maske ho limitasaun tanba rekursu ne’ebe sira iha limitado tebes atu bele responde hotu ba nesesidade komunidade nian atu halo tratamentu ba sira nia animal.