Diretora Nasional Veterinaria iha Ministerio Agrikultura no Peskas (MAP), Joanita Bendita da Costa Jong, informa durante fulan lima ikus ne’e sira la registu ona fahi mate ataka husi virus African Swine Fever (ASF).

Diretora Nasional Veterinaria iha Ministerio Agrikultura no Peskas (MAP), Joanita Bendita da Costa Jong, informa durante fulan lima ikus ne’e sira la registu ona fahi mate ataka husi virus African Swine Fever (ASF).

Nia salienta, maske la registu ona kazu, maibe virus ida ne’e sei eziste iha rai laran tanba ne’e nafatin halo sosializasaun ba hakiak nain sira atu halo jestaun ne’ebe diak ba animal, liu-liu fahi hodi prevene.

“Depois ami halo lansamentu ba material komunikasaun sira, ami simu telefone hato’o informasaun sira husi munisipio relata kuaze fahi hamutuk 50,000 resin mak mate. Maibe agora ami la simu ona informasaun fahi mate,” nia hateten iha servisu fatin Comoro, Dili.

Nia dehan, animal mate liu-liu fahi, dala barak laos deit ataka husi virus ASF no parasita, maibe bele hahan menus.

Nia hatutan, ekipa vijilansia saúde animal nian halao hela servisu iha terenu hodi identifika moras ba animal sira no halo prevensaun sedu karik mosu surtu ruma relasiona ho saúde animal.

“Bainhira akontese ASF ita labele halo teste iha ne’e. Ita haruka ba Australia atu identifika fahi mate ne’e kauza husi ASF ou moras seluk. Maibe depois ida ne’e ita hetan kapasitasaun husi peritu sira husi Australia no sira apoia ekipamentu inklui reajente agora ita bele halo teste iha ne’e,” nia hateten.

Nia informa, sira mos halo hela peskiza atu identifika munisipio ne’ebe livre husi ASF atu foti hanesan fatin dezenvolve fini fahi nian hodi distribui fali ba munisipio sira seluk.

Entretantu, Veterinario Antonino do Karmo hateten iha tinan 2019, governu deklara registu moras ASF no agora sai endemiku ona iha rai laran tanba servisu kuarentina seidauk maximu atu halo kontrolu no prevensaun ba moras.

“Ita tenke iha instalasaun kuarantina ba animal, liu-liu aplika mos loron 14 ba animal sira ne’ebe importa mai atu bele halo observasaun,” nia hateten.

Nia dehan, moras animal ne’e laiha fronteira kualker tempu bele mosu surtu tanba ne’e servisu kuarentina no veterinaria nian tenke hodi halo kontrolu antes produtu tama no produtu tama mai rai laran.

Iha parte seluk, Diretor Nasional Quarentina no Bioseguransa, iha Ministerio Agrikultura no Peskas (MAP), Venancio Oliveira rekoñese sira laiha kondisoens minimu atu halo diagnostika no laiha instalasaun kuarantina ba animal, maibe sira estabelese kriteriu ba importador sira atu kumpri.

Nia dehan, kriterio mak antes halo importasaun ekipa husi Timor ba halo analiza risku asesmentu ba nasaun origin ne’ebe atu importa produtu animal, maibe ida ne’e tenke iha akordu entre governu rua.

“Kuarentina nia servisu ne’e presiza investimentu ne’ebe bo’ot ba fasilidade no rekursu humanu iha area espesialidade sira. Tinan-tinan ami hato’o hela deit, maibe depende ba prioridade governu nian,” nia hateten.

Nia informa, diresaun ida ne’e mos kada tinan kontribui reseitas kuaze $20,000 to’o $50,000, no reseita ne’e rekoilha husi produtu mai la tuir regras, sasan a’at no laiha dokumentu ne’e aplika multa.