Sexta, Março 29, 2024
Total visitors: 766366

Diretora Servisu Saúde Munisipio Dili, Agostinha Segurado hateten intervensaun fomigasaun oho susuk adulto halao bazea ba lista kazu dengue husi ekipa survelensia, signifika identifika kazu iha aldeia ida mak ekipa sei halo fomigasaun ba aldeia ne’e tomak tanba fomigasaun ne’e hamosu polusaun, ne’ebe bele kauza ba moras infesaun respiratorio.

Diretora Servisu Saúde Munisipio Dili, Agostinha Segurado hateten intervensaun fomigasaun oho susuk adulto halao bazea ba lista kazu dengue husi ekipa survelensia.

Nia salienta hahu fulan Janeiru to’o loron 10 Febreiru ne’e, sira registu ona kazu dengue hamutuk 137, no pasiente sira ne’e maioria rekuperado ona.

“Lista hira ne’e ekipa vijilansia foti lorloron entrega ba ekipa kontrolu vetor atu halo kontaktu ho familia pasiente atu sira tun ba halo fomigasaun iha fatin ne’e. Tuir rekomendasaun Organizasaun Mundial Saúde radios fomigasaun 200 metru husi uma kain afetado, maibe hare ba kazu aumenta lorloron liu nain neen ba leten tanba ne’e ita nia intervensaun fomigasaun aldeia ida registu kazu maka aldeia ne’e tomak rega hotu atu bele oho susuk adulto,” nia hateten iha Hotel Novu Turismo Lecidere, Dili.

Nia dehan intervensaun ne’ebe sira halao ona mak fo orden ba autoridade lokal sira atu mobilize komunidade aldeia ida-ida halo limpeza ba sira nia uma no aridores. No fo edukasaun sensibilizasaun ba komunidade kona ba moras dengue.

Alende ne’e sira mos halo survey ba kunuk susuk aedes aegypti, no distribui kimiku abate hodi oho susuk nia tolu.

Nia hatutan sira mos simu informasaun husi komunidade balun katak halo tiha fomigasaun, maibe susuk nafatin barak tanba ne’e sira mos halo hela investigasaun karik susuk ne’e resistensia ona ba kimiku ne’e ou prosesu kahur kimiku ne’e mak la loos.

Entertantu, Xefe do Suco Kaikoli, Postu Administrativu Vera Cruz Munsipio Dili, Hipolito Marques hateten suku refere registu kazu dengue ida tanba ne’e sira fo ona orientasaun ba komunidade sira atu halo limpeza ba sira nia uma hun.

“Ami hamos tuir ida-ida nia uma hun, katak sira ne’ebe hela besik baleta sira hamoos, maibe komunidade laos ba hamoos fali dalan publiku sira tanba ne’e estado nia responsabilidade,” nia hateten.

Iha parte seluk, membru parlamentu deputado Adriano Nasimento bolu atensaun nafatin ba ministerio da saúde atu halo intervensaun rapidu, liu-liu fomigasaun ba bairo sira hodi oho susuk adulto tanba moras dengue aumenta makas, no labarik balun mate ona.

“Favor ida hau husu ita ajuda malu atu povu labele moras dengue, nune’e labele lori ita ba buat ne’ebe ita hotu la espera,” nia hateten.

Nia konsente governu agora preokupa ho surtu COVID-19, maibe importante mos fo atensaun ba problema saúde sira seluk, liu-liu moras sira ne’ebe mosu no oho dadaun sidadaun sira.