Diretor Ezekutivu Servisu Rejistu no Verifikasaun Emprezarial, Florêncio Sanches hateten kompanhia 1,000 resin husi total 35,000 empreza, maka halo alterasaun ba atividade negosiu tanba iha situasaun surtu Covid-19 atividade barak maka la hetan rendimentu no obrigadu tenke taka empreza.

Diretor Ezekutivu Servisu Rejistu no Verifikasaun Emprezarial, Florêncio Sanches hateten kompanhia 1,000 resin husi total 35,000 empreza, maka halo alterasaun ba atividade negosiu.

Nia salienta numeru ne’e ki’ik, maibe iha progressu signifikante tanba tinan tolu ba kotuk wainhira sira hasoru dificuldade finanseiru, sira deside taka kompanhia.

“Kompanhia rihun ida resin maka konsege halo alterasaun ba negosiu. Ne’e maka ita hakarak emprezariu sira halo iha situasuan difisil ida ne’e. Ema hotu komprende ida ne’e sira sei la depende ba iha espetativa ida orsamentu jeral do estado tanba sira bele lao rasik ona,” nia hateten via telefone.

Nia dehan empreza sira ne’e halo alterasaun hanesan uluk sira faan sapatu no roupa, situasuan agora la folin ona entau sira faan fali produtu alimentar sira atu sira bele iha nafatin rendimentu maske ki’ik hodi bele garantia sustentabilidade.

Nia hateten estado atraves governu implementa hela programa lubun ida atu apoia setor privado sira hanesan programa sesta bazika no subsidio seguransa social tanba programa sira ne’e maka motiva empreza sira halo transformasaun ba sira nai atividade negosio.

Nia konsiente situasaun agora ho aplikasaun medida preventiva sira hanesan estado emergensia no serka sanitaria fo impaktu bo’ot tebes ba setor privado sira, maibe nafatin enkoraja sira ne’ebe hasoru dificuldade atu labele foti desizaun taka kompanha. Sira bele pausa atividade no halo alterasaun ba negosio to’o situasuan normal atividade bele lao fali hodi kontribui ba ekonomia rai laran.

Iha parte seluk, nain kompanhia Restorante Felicia Queen, Unip. Lda, Felicia Araújo hateten atividade negosio ne’ebe hetan konsekuensia makas husi surtu Covid-19 maka hospitalidade tanba autoridade hasai regras bandu ema sai husi uma entau ema tauk sai no han iha liur.

Nia dehan sira hanesan empreza nasional mediu ne’ebe sei hasoru dezafiu barak, no laiha kapital difisil tebes ba sira atu bele aguenta.

“Impaktu makas tebes, sorte iha kontratu ho governu forense hahan ba fatin sira kuarentina, ne’e maka ajuda netik ami, maibe kompanha oituan deit kuitadu sira ne’ebe la involve ita bele dehan situasuan ne’e hamate tebes negosiu sira hospitalidade," nia hateten.

Nia hateten antes Covid-19, sira loke restorante ema han no simu mos pedidu husi kliente sira, maibe to’o governu hasai desizaun aplika serka sanitaria no konfinamentu obrigatoriu sira deside fornese deit aihan ba fatin kuarentina sira.

Nia informa sira iha total trabalhador hamutuk nain 12, ne’ebe kompostu husi konzinha sira, falun hahan no ekipa distribuisaun hahan ba fatin kuarentina sira.