Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Sekretario Ezekutivu Komisaun Nasional Timor-Leste ba UNESCO, Francisco Barreto, hateten hafoin hetan rekonhesementu husi UNESCO Paris hanesan patrimonio kultural imaterial ba salvaguarda urjente iha loron 14 fulan Dezembru tinan 2021, sira anunsia ona fundu ho montante $265.895 dolar Amerikanu atu finansia atividade salvaguarda Tais Timor ba tinan tolu mai 2022-2025.

Sekretario Ezekutivu Komisaun Nasional Timor-Leste ba UNESCO, Francisco Barreto, hateten hafoin hetan rekonhesementu husi UNESCO Paris hanesan patrimonio kultural imaterial ba salvaguarda urjente iha loron 14 fulan Dezembru tinan 2021, sira anunsia ona fundu ho montante $265.895 dolar Amerikanu atu finansia atividade salvaguarda Tais Timor ba tinan tolu mai 2022-2025.

Nia dehan atividade sira ne’ebe sei halo atu salvaguarda tais mak fo formasaun ba jerasaun foun sira konaba soru tais, halo konsensializasaun ba sosiedade konaba valor tais iha sosio-kultural no ekonomia povu Timor nian.

“Depois ita nia tais hetan rekonhesementu husi UNESCO haneasn patrimonio kultural imaterial iha tinan ne’e, tuir planu sira sei apoia fundus $265.895 dolar Amerikanu atu salvaguarda tais durante tinan tolu hahu 2022-2025, ho atividade hanesan hasa’e ita nia konsensia inan aman, liu-liu soru nain sira atu transmite konhesementu lokal ne’e ba ita nia jerasaun foun sira ne’ebe seidauk hatene atu sira aprende liu husi atividade extraculicular iha eskola no formasaun sira,” nia hateten hafoin partisipa iha serimonia dada lia ho media iha salaun Suai room Timor Plaza, Dili.

Nia dehan atividade seluk ne’ebe importante mak promove tais iha merkaduria nivel internasional liu husi aeroportu no fatin sira seluk ne’ebe konsidera bele atrai turista sira.

Iha parte seluk, Sekretariu Estadu Arte no Kultura, Teofilo Caldas, hateten governu sei servisu hamutuk ho parseru dezenvolvimentu sira atu fo formasaun ba jerasaun foun sira konaba tekniku soru tais nian atu konhesementu ne’e hatun husi jerasuan ba jerasaun.

“Ita nia tais hetan ona rekonehsementu iha UNESCO Paris, ita mos tama ona iha merkadu mundial. Entau ita tenke prepara ita nia tais intermus kuantidade no kualidade atu iha demanda ita bele halo exportasaun ba tais,” nia hateten.

Nia dehan iha munisipiu balun mak soru nain laiha ona tanba ne’e presiza atu enkoraja fali jerasaun foun sira atu aprende halao atividade soru tais no konkista sidadaun hotu katak tais iha valor bo’ot ba sosio-kultural no ekonomia povu nian.

“En jeral ita hakarak dezenvolve ita nia grupo arte jenatu sira, liu-liu sira ne’ebe soru tais atu iha kapasidade kontinua soru tais bainhira iha demanda ruma ita bele fornese tuir ema nia orderan,” nia hateten.

Nia informa orsamentu estado tinan 2022, sira aloka $60,000 dolar Amerikanu hodi apoia organizasaun sosiedade sivil sira hanesan Timor Aid, Fundasaun Alola hodi fo kapasitasaun ba jerasaun foun sira ne’ebe iha interese atu aprende soru tais.

Nia hateten sira mos koalia ona ho Ministeriu Edukasaun Joventude no Desportu, atu halo revizaun ba lei baze edukasaun nian atu bele integra tais iha kurikulum eskola nian hodi bele fo hanoin jerasaun foun sira iha eskola.