Quinta, Março 28, 2024
Total visitors: 766366

Negosiante Kiik husi munisípiu Baucau, Rosa Juliana Soares hateten presu sasan nesesidade bázika iha merkadu kada loron aumenta fó implikasaun ba vida negosiante kiik sira-nian tanba sira sosa sasan ba faan fali komunidade la sosa tanba presu karun.

Negosiante Kiik husi munisípiu Baucau, Rosa Juliana Soares hateten presu sasan nesesidade bázika iha merkadu kada loron aumenta fó implikasaun ba vida negosiante kiik sira.

Nia salienta la’ós de’it produtu masin midar, sigarru no bebidas midar sira mak folin aumenta. Maibé produtu sira seluk hanesan fós no bee hemu sira mós folin hasa’e hotu ona.

“Masin midar folin sa’e ami ba faan kopu ida $0,50 povu la sosa no fós ami ba faan $15.50 cent ema la sosa ami rai hela de’it laho mak han no rai to’o prazu liu ami soe de’it,” nia hateten bainhira sosa sasan iha armajen iha Akaderuhun, Díli.

Nia hateten ho presu sasan ne’ebé karun sira lakon kompete ho loja bo’ot sira no lakelur sira-nia negósiu mós labele ona sobrevive tanba rendimentu tun signifikante.

Enkuantu, Membru Parlamentu Nasional, Deputadu António da Conçeicão husu governu atu hola medida polítika ida hodi tulun populasaun asesu ba nesesidade bázika tanba kapasidade kompra tun.

“Iha ne’ebé deit estabelese impostu ne’e normal, loos duni kapasidade kompra ita nian ne’e la to’o. Maibé ha’u hanoin governu iha dalan oinsa mak halo intervensaun,” nia hateten.

Iha parte seluk, Sub-Inspetór Jeral, iha Autoridade Inspesaun no Feskalizasaun Atividade Ekonómika, Sanitária no Alimentár, Institutu Públiku (AIFAESA), Deonisio Neto da Silva hateten ekipa konjunta identifika duni iha empreza balun ne’ebé hasa’e folin produtu nesesidade báziku hanesan fós tanba ne’e sira halo ona prosesu hasoru empreza sira-ne’e.

“Loos duni husi inspesaun konjunta ne’ebé iha ita identifika katak iha mós produtu balun ne’ebé sira hasa’e hotu folin hanesan fós, bee hemu. Ita nafatin la’o tuir lei bainhira produtu ne’e kona ona taxa foun ne’ebé aplika tinan ne’e mak ita sei haree fali ba lei presu justu nian katak sira-nia lukru ne’e 10% to’o 15%,” nia hateten

Nia dehan ekipa sei intensifika atividade inspesaun iha kapital Díli no munisípiu hodi asegura presu ne’ebé justu ba konsumidór sira tuir lei númeru 29/2011 kona-ba presu justu.