Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Xefe Programa Tuberkoluze Nasionál, iha Ministériu Saúde, Costantino Lopes hateten, kazu tuberkuloze 40% husi totál kazu 5370, ne’ebé halo screening iha tinan 2022, deteta iha komunidade nia uma, liuhusi atividade screening ativu iha komunidade.

Xefe Programa Tuberkoluze Nasionál, iha Ministériu Saúde, Costantino Lopes hateten, kazu tuberkuloze 40% husi totál kazu 5370, ne’ebé halo screening iha tinan 2022, deteta iha komunidade nia uma, liuhusi atividade screening ativu iha komunidade.

Nia dehan iha tinan 2022, programa defini estratéjia screening ativu no servisu parseria ho organizasaun sosiedade sivíl neen hodi hala’o atividade screening sai tama komunidade nia uma no fasilidade saúde sira iha territóriu nasionál atu identifika ema ne’ebé moras tuberkuloze submete ba tratamentu hodi hakotu korente transmisaun bakteria tuberkuloze.

“Defini estratéjia screening ne’e tanba esperiénsia pasadu ita hein de’it iha sentru saúde no fasilidade saúde ema sira sofre moras ne’e la mai ka mai menus loos, entaun adopta estratéjia ida katak ita tenke ba hasoru komunidade iha sira-nia fatin no kauze 30 ate 40% kazu ne’ebé deteta ne’e hetan husi atividade screening. Signifika katak ita-nia komunidade barak kuandu moras sira la asesu ba fasilidade saúde no sira ignora sinal no sintoma sira to’o kondisaun grave ona mak sira ba fasilidade,” nia hateten iha salaun CNE Colmera, Díli.

Nia hateten kazu barak liu deteta iha munisipiu Ermera, Díli, Likisa, Covalima, Manufahi no iha populasaun balun ne’ebé kondisaun grave tiha ona mak deteta, entaun fó tratamentu mós labele ona salva tanba kondisaun grave tebes.

Nia hatutan husi 5370 kazu ne’ebé halo screening deteta pozitivu tuberkuloze hamutuk 2581, pasiente sira-ne’e sumbete ona ba tratamentu no ekipa mós halo screening ba sira-nia membru família sira.

“Ami-nia estratéjia ne’e ema 2,581 ne’e ami tenke screening membru família tomak, membru ne’ebé sinal no sintomas laiha ami fo tratamentu preventivu tanba sira-ne’ebé kontatu uma laran ne’e automatika infetadu ona ho bakteria tuberkuloze, entaun tenke fó tratamentu preventivu hamate bakteria iha isin antes dezenvolve ba moras tuberkuloze,” nia hatutan.

Nia haktuir pasiente sira-ne’ebé halo tratamentu kuaze 91% mak susesu iha tratamentu.

Iha parte seluk, Diretór Ezekutivu Fundasaun Klibur Domin, Joaquim Soares hateten servisu esforsu hakotu transmisaun moras tuberkuloze iha tinan 2022, la’o di’ak tebes liu-liu atividade screening ativu iha komunidade konsege deteta kazu barak.

Nia dehan iha tinan 2022, sira deteta kazu 600 iha munisípiu Viqueque, Likisa, Ataúro no Baucau. Kazu sira pozitivu asegura hotu ba tratamentu no familia sira hetan tratamentu preventiva.

“Ita-nia esforsu kontra moras tuberkuloze iha Timor-Leste iha tinan 2022, ne’e la’o di’ak tebes. Espera tinan 2023, kontinua halo servisu makas atu bele susesu liutan hodi deskobre maluk sira-ne’ebé ho moras tuberkuloze para ita fó tratamentu, nune’e ita bele halakon moras tuberkuloze hanesan governu kometidu ona atu hapara tranzmisaun moras tuberkuloze iha tinan 2025,” nia espera.

Nia informa dezafiu ne’ebé sira enfrenta mak komunidade barak sei taka odamatan ba sira, bainhira atu halo screening no populasaun sei fiar makas ba tratamentu tradisionál tanba ne’e presiza reforsa tan atividade edukasaun no sensibilizasaun kona-ba moras tuberkuloze atu ema hotu komprende no kontribui ba esforsu kombate moras ne’e iha rai-laran.