Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Membru Parlamentu Nasionál, Deputadu António Verdial preokupa kondisaun estrada iha postu administrativu Letefoho, munisípiu Ermera, ne’ebe kotu tanba kauza husi udan bo’ot no difikulta servisu evakuasaun pasiente liu-liu inan isin-rua ba fasilidade saúde sira.

Membru Parlamentu Nasionál, Deputadu António Verdial preokupa kondisaun estrada iha postu administrativu Letefoho, munisípiu Ermera, ne’ebe kotu.

Nia salienta estrada kotu ne’e la’ós fatin ida de’it, maibé liu kuaze fatin rua to’o tolu mak kotu hotu. Entaun transporte labele asesu tanba ne’e husu governu liuhusi Ministériu Obras Públika atu responde imediata hodi fasilita movimentu komunidade nian.

“Husi dalan aat ne’e hanesan deputadu ha’u husu ita-nia responsabilidade governativa ne’e iha ne’ebé, ita iha ka lae autoridade governativa ne’e ha’u-nia pergunta. Ha’u atu hateten de’it katak ita la tau matan ba asuntu ida-ne’e ita rezulta inan ida-ne’ebé kous nia oan moris iha dalan kareta ida mós labele ba rezultadu mak ne’e oan ne’e mate,” nia hateten iha Plenária Parlamentu Nasionál.

Nia lamenta servisu sira-ne’e sei sentraliza hotu iha nasionál, entaun akontese situasaun estrada no ponte kotu servisu munisipál sira labele atende lalais.

Nia dehan situasaun ne’e la’ós de’it iha munisípiu Ermera, maibé iha munisípiu Bobonaro mós enfrenta problema hanesan, liu-liu estrada Maliana laran kondisaun aat liutan no iha posibilidade kotu hotu.

Entretantu, Deputada Lidia Norberta hateten dadaun ne’e tempu udan monu rai, estrada Maliana husi parte Batugede sa’e ba postu Balibo ba fali Maliana estrada rai monu hela de’it risku ba kotu.

“Loos duni estrada Maliana, sé ita tesik ba husi parte Batugede nian sa’e ba to’o iha Balibo tesik ba fali Maliana dalan ne’e rai monu hela de’it to’o agora. La’ós ida manten dodok ne’e de’it mak aat, maibé fatin hotu aat. IGE iha ne’ebá ona, maibé se bele hareee halo took estudu ida tenke liuhusi ne’e ou iha opasaun seluk tanba rai ne’e mamar monu hela de’it no sei monu nafatin,” nia hateten.

Nia sujere governu atu haree dalan alternativa seluk tanba fatin ne’ebé agora dadaun uza ne’e rai mamar monu hela de’it.