- Publika iha: 22 Setembro 2023
Prezidente Kámara Komérsiu Indústria Timor-Leste (CCI-TL), Jorge Serrano hateten sira halo ona koordenasaun servisu ho Ministériu Agrikultura no Peskas (MAP) tuun ba baze servisu hamutuk ho agrikultór sira hodi hasa’e produsaun rai-laran.

Nia sente preokupadu no moe, Timor iha rekursu bee, rai no forsa traballu ne’ebé bo’ot, maibé sei kontinua importa foos husi rai seluk tanba produsaun menus.
“Agora ami ho MAP atu halo demoplot projetu pilotu iha fatin barak hanesan Vemasse, Laleia no Maliana atu hasa’e produsaun mínimu ne’e tonelada 8 kada hektares, tanba agora ita la to’o toneladas 3 kada hekatres, ne’e mak produsaun sei menus,” nia hateten bainhira partisipa iha serimónia tomada-posse Governadór Banco Central de Timor-Leste, Helder Lopes iha edifisiu BCTL, Díli.
Nia fiar tinan oin seidauk bele hapara importasaun, maibé pelumenus iha ona kouta ba importasaun fós sei redús, tanba esforsu atu enkoraja joven sira fila ba vida agrikultór no kapasita sira ho koñesimentu no abilidade teknolojia modernu hodi hasa’e produsaun aihan iha rai-laran.
Nia hateten polítika fo subsídiu ba emprezáriu sira di’ak, maibé tenke seletivu atu apoia ne’e fó duni ba empreza sira ne’ebé iha vontade servisu hodi hasa’e produsaun.
Nia rekoñese setór privadu sira la’o neineik hela, tanba fatór barak hanesan situasaun polítika rai-laran no pandemia Covid-19 ne’ebé halo sira labele bo’ok aan. Maibé agora sira sei halo investimentu barak liutan ba área agrikultura no indústria.
Nia espera governu da-sia ne’e, sei iha polítika finanseiru ne’ebé di’ak, lejislasaun ne’ebé proteje investimentu mak emprezáriu hotu sei hakarak halo investimentu iha setór produtivu sira hodi kontribui ba redús importasaun
Iha parte seluk, Emprezária Kathleen Gonçalves konsiente Timor-Leste nasaun ida ne’ebé depende loos de’it ba importasaun, kuaze 97% tanba ne’e sira halo hela esforsu tun ba munisípiu sira serivsu hamutuk ho agrikultór sira hodi hasa’e produsaun.
Nia dehan depende ba importasaun, entaun bainhira nasaun esportadu sira-nia produsaun menus, tanba impaktu husi mudansa klimátika automatikamente sei implika ba disponibilidade no folin iha merkadu.
“Ita-nia nasaun ne’e depende loos de’it ba importasaun 97%, ita esporta de’it mak kafé no mina nu’u oituan. Entaunami husi CCI-TL iha polítika ida haree oinsa dezenvolve ita-nia produtu lokal, ne’e mak ami tun ba baze ona ko’alia ho to’os-na’in sira serivsu hamutuk ho sira atu hasa’e produsaun hodi responde ba nesesidade rai-laran no hamenus importasaun to’o tempu ida ita sei hapara importasaun no ba futuru sei produsaun barak mak sei halo mós esportasaun,” nia hateten.
Nia hateten sira ba ona munisípiu sira identifika natar no to’os sira, no koalia ho natar no to’os na’in sira atu bele servisu hamutuk harii sistema ida ne’ebé forte hodi hasa’e produsaun.
Nia fiar ema hotu iha vontade servisu ho apoia másimu husi institusaun relevante sira tinan sira oin mai sei iha rezultadu ne’ebé signifikante ba garantia seguransa aihan ba populasaun sira hotu.