Diretora Ezekutivu Organizasaun Fundasaun Alola (FA), Maria Imaculada Guterres hateten iha tinan 2019, Fundasaun Alola parseria ho organizasaun Timor Aid ho apoia fundu no tékniku husi UN Women, sira estabelese ona rede soru nain iha munisípiu Lautem, Viqueque, Baucau, Covalima, Bobonaro no Oécusse.

Diretora Ezekutivu Organizasaun Fundasaun Alola (FA), Maria Imaculada Guterres hateten Fundasaun Alola parseria ho Timor Aid ho apoia fundu no tékniku husi UN Women, sira estabelese ona rede soru nain iha munisípiu 6.

Nia dehan objetivu husi kriasaun rede soru nain ne’e atu empodera no hakbi’it grupu soru nain sira hodi prezerva produsaun tais nu’udar identidade kultura Timor-Leste nian, nune’e mós hakbi’it ekonomia sira-nian.

“Ita harii ona abilidade emprezarial husi grupu nian, formasaun lideransa, public speaking ka ko’alia iha públiku, hakerek proposta, oinsa halo kor natural sira no oinsa soru tais ne’ebé envolve mós joven sira inklui mós hadia kualidade produtu tais no diversifikasaun produtu,” nia hateten bainhira partisipa iha Forum Tais tinan 2023, iha salaun João Paulo II Comoro, Díli.

Nia hateten progresu signifikante seluk rede soru nain iha prosesu atu hetan legalidade nu’udar asosiasaun ida atu bele halao funsaun hodi apoia di’ak liutan soru nain sira hasa’e kualidade produsaun tais no promove tais iha mundu.

Nia hatutan rede soru nain iha Oécusse rejista ona grupu soru nain hamutuk 30 ho membru hamutuk 296 kompostu husi feto 293 no mane nain tolu. Rede soru nain munisípiu Covalima rejista grupu soru nain 10 ho membru 80 maioria feto inklui LBGTIQ nain ida. Rede Soru nain munisípiu Lautem rejista grupu soru nain 26 ho membru 241 kompostu husi feto 239, mane nain 1 no LGBTIQ nain 1. Rede Soru nain munisípiu Bobonaro rejista grupu soru nain 5 ho membru 80 maioria feto. Rede Soru nain munisípiu Viqueque rejista grupu soru nain 21 ho membru 95 maioria feto mane nain ida. Rede Soru nain munisípiu Baucau rejista grupu soru nain 10 ho membru 99 kompostu husi feto nain 88, mane nain 1 no LGBTIQ nain 1.

Iha oportunidade ne’e, Diretora enkoraja grupu soru nain sira ne’ebé seidauk rejista iha rede atu rejistu hodi bele hetan benefisiu ba formasaun sira no oportunidade merkadoria.

Nia haktuir sira sei estabelese tan rede soru nain iha munisípiu sira seluk atu bele halibur grupu soru nain sira iha kada postu, suku no aldiea sira tanba programa hakbi’it rede soru nain, ne’ebé hetan apoia fundus husi UN-Women ho montante $166 mil ba tinan 2019-2024.

Entretantu, Reprezentante Rede Soru Nain, Angelina dos Santos hato’o agradese ba NGO Fundasaun Alola -Timor Aid no agensia UN-Women ne’ebé halibur no ona kapasitasaun oioin ba sira

“Ho apoia ne’e ami foin hetan oportunidade di’ak tebes atu halibur soru nain sira iha munisípiu neen hodi simu formasaun oioin iha area empoderamentu ekonomia, advokasia ba jeneru, lideransa, literasia finanseiru, prezervasaun tais liu husi soru tais ho meus tradisional,” nia hateten.

Nia hateten formasaun sira-ne’e hatudu dadaun ona rezultadu pozitivu balun ne’ebé sei lori rede soru nain ba sustentabilidade.

Iha parte seluk, Reprezentante UN-Women, iha Timor-Leste, Nishtha Satyam hateten soru nain sira mak sei sai nain no forsa ne’ebé atu lori tais ba mundu, tanba ne’e tenke hakbi’it sira no apoia sira.

“Ami depende ba ita bo’ot sira no espera katak ita bo’ot sira tau fiar ba ami atu ita lori tais ba oin,” nia hateten.