Quarta, Fevereiro 19, 2025

Komunidade barak mak la sente benefisiu husi subsídiu fós ne’ebé governu aloka ba kompañia fornesedór fos sira.

Komunidade barak mak la sente benefisiu husi subsídiu fós ne’ebé governu aloka ba kompañia fornesedór fos sira.

“Ba subsídiu nian to’o agora ami seidauk hatan dehan subsidu ne’e to’o iha ne’ebé, ami la sente subsídu ne’e,tanba ami konsumu fós ho folin $18. To’o iha ne’ebé seidauk hatene kona-ba ida ne’e, no nia folin iha loja ami seiduak hetan $12 dolar,” dehan Komunidade Apolinario Soares de Deus, iha Dili.

Nia husu ba Ministéru Komérsiu no Indústria (MKI) atu aloka orsamentu ba subsídiufós tenke lori to’o iha área rurais para komunidade mós sente katak governu diminui ona folin fós.

“Rekomenda ba parte governu hanesan Ministéru Komérsiu no Indústriakarik aloka orsamentu ba kompañia fóhanoin tenke lori to’o iha baze nune’e komunidade mós bele sente katak fós ne’e planu husi governu nian,” nia dehan.

Iha sorin seluk, Inocencio Xaver hanesan Outreach Officer husi Asosiasaun Asia Justice and Rights (AJAR) hateten katak governu lakonsegue kordena di’ak ho kompañia fornesedór sira.

“Buat ne’e uluk ami koalia ona kona-ba pontu informasaun ida ba intervensaun subsídiu ne’e tenke ba to’o iha munisipiu ka postu. Soke buat ne’e governu la koordena di’ak ho kompañia fornesedor sira hodi nune’e implika ba ita-nia populasaun barak mak la hetan subsídiu husi governu to’o ohin loron fós ne’e sei nafatin fós $18,” nia hateten.

Nia hatutan governu nia intervensaun seidauk másimu, tanba la iha kalendariu distribuisaun no intervensaun merkadu hodi povu sira bele asesu fos ho folin baratu.

"Entaun ida ne’e hatudu katak ita-nia governu nia intervensaun seidauk masimu. Uluk ami husu mekanizmu distribuisaun no kalendáriu intervensaun merkadu para povu ne'e informadu iha tempu ne’ebé mak kompañia faan subsídiu fós para ema bele ba asesu. No subsídiu ne’e emerjénsia deit, fulan 3 de’it,” nia salienta.

Nia mós husu ministériu relevante sira atu labele fó subsídiu deit, maibe tenke tau matan mós ba irigasaun sira no mobiliza rekursu atu haree prosesu kultivasaun hare.

"Alende fó subsídiu hadia mos irigasaun sira atu nune'e mobiliza rekursu sira husi ministéru relevante sira, atu bele haree prosesu kultivasaun ne'e. Ita labele moris ho subsídiu deit ba tempu naruk. Ne'e sei afeta ba ita-nia fundu minerais," dehan nia.