- Publika iha: 22 Outubro 2024
United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, (UNESCO) apoiu Centro Nacional Chega (CNC) hodi halo dijitalizasaun ba arkivu istória iha tempu rejisténsia hodi bele hafasil ema asesu.
Diretór Ezekutivu Centro Nacional Chega (CNC) Hugo Maria Fernandes hatete, dadaun ne'e hahú halo ona dezenvolvimentu ba Sentru Arkuivu Nasionál ne'e hetan apoiu husi parseriu nasionál, rejionál no internasionál.
"Ita hetan apoiu husi UNESCO hodi halo dezenvolvimentu liu-liu kona-ba oinsa halo dizitalizasaun ba arkivu istória iha tempu rejisténsia nian hodi fasilita ema bele asesu," nia dehan.
Nia dehan, ekipa ne’e nia responsabilidade atu hodi tulun halo dezenvolvimentu dijitalizasaun iha Sentru Arkivu Nasionál, liuhusi rekomendasaun tékniku, ne’ebé mak presiza sosa hodi halo dijitalizasaun no oinsa fó asesu di’ak liuba públiku.
"Liga dijitalizasaun durante ne’e ita dijitaliza hela, maibé ho ekipamentu ne’ebé simples tanba ne’e númeru arkivu tenke dijitaliza ne’e liu 50.000, entaun ita lebele ho ekipmanetu ne’ebé simples de’it maibé ita presiza ekipamentu ne’ebé avansadu liu, tanba ne'e mak ita husu apoiu ba UNESCO," Diretor Ezekutivu CNC Fernandes informa.
Nia dehan, arkivu ne’ebé CNC presiza prezerva uluk ne’e mak memória Timor-Leste nian husi tinan 1974-1999, entaun barak liu ne’e surat-tahan ne’ebé mai husi ema nia testemuña, relatóriu, dokumentu rejisténsia korespondénsia sekreta balu, entaun maioria ne’e bele dehan 80% husi 50.000 ne’e surat tahan.
"Iha mós arkivu video, audio, fotografia balu negativa de’it, tanba momentu ne’ebá uza kamera Rollu, maibé maioria surat-tahan prioridade atu dijitaliza ne’e dokumentu 50.000 ne’e importante hotu," nia informa.
Nia hatete, dokumentu sira-ne’e istóriku rejisténsia nian, dokumentu balu tinan 40 ona atu aat ona entaun ne’e presiza prezerva lalais liuhusi dijitaliza, tanba prosesu atu hadia surat-tahan ne’e komplikadu.
"Prezervasaun ne’e simples liu mak ita dijitaliza, maibé iha dokumetu importante balu ita halo nia tratamentu oin seluk. Maibé sira seluk ita dijitaliza hotu rai iha server," saliente.
Enkuantu nia dehan, kona-ba rekursu umanu ne’ebé serbisu espesífikamente ba arkivu iha CNC, ne’e hamutuk ema na’in-hitu (7) entre sira-ne’e, xefe departamentu ida, arkivista ida, dokumentalista ida seluk serbisu dijitalizasaun ba audio, no seluk tan.
Entretantu Reprezentante UNESCO iha Jakarta, Diretor General National Archive of Republik Indonesia Iman Gunarto dehan, apoiu projetu dijitalizasaun ba arkivu istória Timor-Leste nian ne’e, hodi fasilita komunidade sira asesu liuhusi dijital.
"Primeiru ita sei haree uluk materiál sira kona-ba filme no audio visual nian, tenke hadia uluk depois ba dizitalizasaun," nia dehan.
Nia dehan, kona-ba materiál sira-ne'e presiza investimentu ne’e bo'ot, maibé fiar katak ho apoiu ne’ebé UNESCO iha bele rezolve.